Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tervishoid kui avalik hüve

    Riikliku poliitika oluline osa on teha avalikud hüved inimestele kättesaadavaks. Avalikke hüvesid iseloomustab ühine tarbimine; ühe tarbija võit ei ole teise kaotus; tarbimisest pole võimalik eristada neid, kes hüve eest ei maksa. Klassikaliseks näiteks on puhas õhk, avalikud pargid, julgeolekustruktuurid. Avalik hüve on ka tervishoid, kuigi see loetletud kriteeriumidele hästi ei vasta ja maksmises on võimalik tarbijaid eristada. Selle kättesaadavaks tegemine toimub tugeva riikliku järelevalve alusel.
    Tugeva järelevalve vajaduse tingib info jaotumise ebaühtlus ehk asümmeetria teenuse saaja ja teenuse osutaja vahel. Patsient ei oska hinnata saadud teenuse kvaliteeti. Kergesti võib tekkida olukord, mil patsienti on liiga vähe või liiga palju ravitud. Põhiküsimus ongi, kuidas süsteemi sel kombel rahastada, et patsient saaks täpselt seda, mida vajab.
    Meil pole võimalik kasutada käsu-keelu meetodit. Kõik haiglad ja raviasutused on iseseisvad juriidilised isikud ja peamine rahaliste suhete reguleerija on leping haigekassa ja raviasutuse vahel.
    Tervishoius kasutatakse teenuse eest maksmiseks erinevaid maksmisviise.
    Rahastamisviis tekitab erinevaid motivatsioone ehk "saad seda, mille eest maksad". Kui makstakse voodikohtade järgi, hakkab voodite arv suurenema. Voodipäevade eest makstes tekib huvi patsiente kauem haiglas hoida. Vastupidisel juhul võib tekkida oht liiga kiireks haiglast väljakirjutamiseks. Seetõttu kasutatakse kombineeritud maksmisviise - natuke kõike, et üks huvi ei muutuks liiga ülekaalukaks.
    Põhimõtteline erinevus on, kas tasuda tegevuse eest, või katta ravila kulud ja tegevuse maht jätta asutuse otsustada. Esimesel juhul on asutusel huvi toota rohkem ravijuhte, süsteem on suunatud patsiendile - kättesaadavuse parandamisele, efektiivsuse tõusule. Teisel juhul on eelistatud haigla enda areng.
    Enamik Euroopa riike kasutab või on võtnud suuna tegevuspõhisele maksmisele - nõudlus arstiabi järele rahvastiku vananedes kasvab järjest. Ka Eestis kasutatakse tegevuspõhist maksmisviisi. Haigla eelarve kujuneb lihtsast korrutisest - ühe ravijuhu keskmine hind korrutatud eriala ravijuhtude arvuga aastas. Haigekassa ostab haiglalt kindla hinnaga kindla arvu ravijuhte.
    Teenuse hinna arvutab haigekassa koos Haiglate Liiduga. Hind muutub ajas, võetakse kasutusele uusi tehnoloogiaid ja metoodikaid, muutuvad palgakulud, inflatsioon. Haiglad esitavad muudatused haigekassale, kes siis kindla metoodika alusel arvutab teenuste hinnad. Tervishoiuteenuste loetelu (ca 2000 nimetust) kinnitab lõpuks valitsus. Selle hinnakirja alusel haigekassa tasub osutatud teenuste eest.
    Oluline on tsentraliseeritud hinnaarvutus, mis põhineb tegevuskuludel. Müüjal on alati huvi saada teenuse eest suuremat hinda, selle määramise jätmine talle viib põhjendamatule hinnatõusule. Hinnad tervishoius ei allu tururegulatsioonile.
    Ka optimaalse ravijuhtude arvu, mida ravilad on võimelised osutama ja haigekassa neilt ostma, planeerib haigekassa. See kooskõlastatakse teenuse osutajatega. Lepinguis fikseeritakse ravijuhtude arv erialati ja eriala ravijuhu keskmine hind.
    Arvestades sellega, et tervishoiuteenuse osutamist ei ole alati võimalik 100% ennustada, on kokku lepitud kahepoolne lepingute jälgimise kord, mille alusel püüame koos raviasutusega ette näha võimalikke muutusi ravijuhtude arvu osas. Ettenägemata muudatusi võib tekitada nt gripipuhang, suurenenud liiklusõnnetuste arv. Ootamatute vajaduste katmiseks on kokku lepitud eri viise - väga kallite juhtude eraldi maksmine, reservid jm.
    Haigekassa on nn kolmanda poole maksja. Me võtame üle patsiendi kohustuse maksta haiglale ravi eest. Näiliselt saab patsient teenuse küll tasuta, kuid tegelikult on ta selle eest tasunud sotsiaalmaksu ravikindlustusosa kaudu, mis laekub haigekassasse. Siit tuleneb ka haigekassale kohustus ja vajadus ravikindlustusmaksuga heaperemehelikult ümber käia. Haigekassa vastutab tervishoiusüsteemi jätkusuutliku ja stabiilse rahastamise eest, seetõttu on meil ka ravi rahastamise lepingute sõlmimisel juhtiv roll.
    Autor: Hannes Danilov
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Kallis kakao paneb šokolaaditootjad hinda tõstma. Eesti ettevõtja rajab Costa Ricasse istanduse
Kakao hind tooraineturul on tõusnud kuu ajaga 40 protsenti, poole aastaga 115 protsenti, aastaga 130 protsenti ja kolme aastaga 200 protsenti. Kiire hinnatõus paneb siinsedki šokolaaditootjad uusi lahendusi otsima – näiteks rajama oma istandust Costa Ricasse.
Kakao hind tooraineturul on tõusnud kuu ajaga 40 protsenti, poole aastaga 115 protsenti, aastaga 130 protsenti ja kolme aastaga 200 protsenti. Kiire hinnatõus paneb siinsedki šokolaaditootjad uusi lahendusi otsima – näiteks rajama oma istandust Costa Ricasse.
Tallinna lennujaamas enam vedelikke ja arvutit kotist välja võtma ei pea
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.