Kurvad kulutavad meelsamini

08. veebruar 2008, 16:42

Meeleolu mängib igapäevaste ostude puhul
väga olulist rolli. Teadlikult või alateadlikult.

Uus uuring, milles põimuvad William Jamesi klassikaline filosoofia ning kaasaegne teadus, selgitas et kurvameelsed ning enesekesksed inimesed kulutavad tavalistele tarbekaupadele rohkem raha kui need, kelle emotsioonid on neutraalsed. Artikkel ilmub ajakirja Psychological Science juuninumbris.

Eksperimendis osalejad pandi vaatama videoklippe: üks oli kurb, teine ei tekitanud mingeid emotsioone. Pärast vaatamist pidid osalejad ostma tavalisi tarbekaupu, näiteks pudeli vett.

Kurva alatooniga videot vaadanud rühma liikmed pakkusid ligi 300 protsenti rohkem raha kui need, kes vaatasid neutraalse sisuga klippi. Märkimisväärne, et kurva filmi vaatajad kippusid tüüpiliselt väitma, et film ei mõjutanud kuidagi nende tarbimisotsuseid.

Kahe rühma erinevusi selgitabki enesekesksus. Kurvameelset filmi vaadanud rühmas olid just rohkem enesekesksemad valmis rohkem maksma. Kurbus tõukab enesekesksust tagant. Nii on kurbusest tingitud kulutamist veelgi raskem vältida.

Miks enesekesksus koos kurbusega paneb inimesi rohkem rahakoti raudu avama? Kurbus ja enesekesksus devalveerivad enesehinnangut. See omakorda tekitab soovi tarbida uusi materiaalseid väärtusi ning maksta nende eest rohkem, et enesehinnangut kergitada.

Sama efekt võib tavaelus väljenduda veelgi selgemalt, sest eksperimendi käigus saavutatud kurbus jääb ilmselt alla tavaolukordades esinevatele emotsioonidele. Kurbus võib ajendada inimesi rohkem börsil kauplema või otsima hoopis uusi suhteid – olemata ise teadlik, et neid juhivad vaid emotsioonid.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. February 2008, 16:42
Otsi:

Ava täpsem otsing