• OMX Baltic0,79%307,46
  • OMX Riga−0,46%871,49
  • OMX Tallinn0,56%1 919,21
  • OMX Vilnius1%1 192,78
  • S&P 500−0,01%6 114,63
  • DOW 30−0,37%44 546,08
  • Nasdaq 0,41%20 026,77
  • FTSE 1000,24%8 753,35
  • Nikkei 2250,06%39 174,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%96,14
  • OMX Baltic0,79%307,46
  • OMX Riga−0,46%871,49
  • OMX Tallinn0,56%1 919,21
  • OMX Vilnius1%1 192,78
  • S&P 500−0,01%6 114,63
  • DOW 30−0,37%44 546,08
  • Nasdaq 0,41%20 026,77
  • FTSE 1000,24%8 753,35
  • Nikkei 2250,06%39 174,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%96,14
  • 31.01.08, 19:35
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kuidas tuju mõjutab ostjat?

Enesetunne määrab selle, kuidas ostjad käituvad. Inimesed annavad asjadele soodsaid hinnanguid, kui nad tunnevad end õnnelikena. Vastupidi – kui tuju on nullis, siis tundub ka kõik ümbritsev masendavates toonides. Kuidas aga mõjutab tuju seda, kuidas inimesed kaupluses kaupu valivad?
Ajakirja Journal of Consumer Research veebruarinumbris ilmunud artiklist selgub, et heatujulised inimesed valivad tihtipeale esimese ettejuhtuva asja, eriti siis, kui valida tuleb peaaegu samasuguste toodete vahel.
„Seni on üllatavalt vähe uuritud, kuidas tuju mõjutab valikuid,” kirjutavad artiklis Chenq Qui Hong Kongi ülikoolis ja Catherine W. M. Yeung Singapuri ülikoolist. „Meie töö täidab selle tühimiku.”
Uurimisrühmade liikmetel paluti esmalt kirjutada mõnest oma elus juhtunud õnnelikust või kurvast sündmusest, et viia katsealused sobivasse meeleollu. Seejärel esitleti neile seitset mangot sisaldavat magustoitu.
Õnnelikest sündmustest kirjutanud rühmast valis 69 protsenti esimesena nähtud magusroa, õnnetuid juhtumeid kirjeldajate hulgas valis esimese valiku 38,5 protsenti.
Kui õnnelikus rühmas paluti otsustamisega oodata seni, kuni kõiki tooteid oli esitletud, valisid selle rühma liikmed pigem viimasena esitletud toote. Kui katses paluti otsustamisega oodata seni, kuni oli esitletud kolme erinevat maiust – mustika-, pähkli- ja ploomikooki, valisid õnnelikud tarbijad viimatiesitletu 48 protsendil juhtudest, õnnetus meeleolus olijaist eelistas viimast võimalust 26 protsenti tarbijaid.
„Kui tarbija ees on mitmeid valikuid, mis erinevad vaid väliselt, antakse asjale hinnang esmapilgul,” selgitasid teadlased. „Teisalt, kui tarbija on mitmete valikute ees, mis erinevad oma omadustelt, siis oodatakse valikuga, kuni kõik võimalused on nähtud ja valitakse siis viimasena esitletud toode.”

Seotud lood

Uudised
  • 08.02.08, 16:42
Kurvad kulutavad meelsamini
Meeleolu mängib igapäevaste ostude puhul väga olulist rolli. Teadlikult või alateadlikult.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.02.25, 15:03
Alexela ekspert: „Selline energiapoliitika kujundamine ei tohiks olla kohane demokraatlikule riigile“
Nädalavahetusel toimunud desünkroniseerimine oli alles esimene samm Eesti energeetika vajaduste lahendamiseks. Veel on astuda palju samme, et elekter oleks Eestis tarbijale mõistliku hinnaga ning varustuskindlus oleks tagatud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele