Täna esitas Rahvaliidu fraktsioon Riigikogu
menetlusse keskkonnatasude seaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on luua
õlifond.
Rahvaliit on samasisulise eenõu asitanud riigikogule ka varem, kuid koalitsioon lükkas selle tagasi.
Rahvaliidu fraktsiooni liige Villu Reiljan andis riigikogule üle eelnõu, sõnades, et kunagi pole hilja meeleparanduseks.
"8 kuud tagasi esitasime sama eelnõu, vahepeal on sajad linnud jälle õliseks saanud ja selgunud ikka see sama vana asi, et kõike muud on, aga võimekust ja tahtmist suhteliselt vähevõitu," sõnas Reiljan ning lisas, et kaks aastat tagasi lubas valitsus arutada õlifondi loomist, kuid siiani pole selleks suurt midagi tehtud.
"Just Soomes toimivat fondi seadis pärast Loode-Eesti katastroofi eeskujuks tollane ja ka praegune peaminister Andrus Ansip, kes lubas õlitõrjevõimekust suurendada. Kahjuks on praegu olukord endine," märkis Reiljan.
Õlifondi loomise eesmärk on tagada Eesti riigi suutlikkus adekvaatselt ja efektiivselt reageerida naftasaadustest põhjustatud reostusele. Rahvaliidu esitatud eelnõu lähtub printsiibist saastaja maksab, mille kohaselt kehtestatud tasu on kohustatud maksma need isikud, kelle tegevus põhjustab või potentsiaalselt põhjustab keskkonna reostumise riski. See tähendab, et tasu maksavad kemikaalide transportimisega tegelevad ettevõtted.
Seotud lood
Keskkonnaminister Rein Randveri esitatud
ettepanekud õlifondi loomiseks võeti eile toimunud valitsuskabineti nõupidamise
päevakorrast ilma põhjendamata välja.
Keskkonnaminister Rein Randver on esitanud
11. jaanuaril toimuvale valitsuskabineti nõupidamisele veeseaduse muutmise
seaduse eelnõu, mille kohaselt on valitsusel võimalus otsustada õlifondi
asutamine, teatas keskkonnaministeerium.
Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll arutleb, milliste väljakutsetega ettevõtted peavad praegu silmitsi seisma ja kui oluline on järjest sagenevate küberrünnakut ajastul mõelda ka füüsilisele turvalisusele. Kui füüsilise turvalisuse samme läbi ei mõtle, võivad ülejäänud mehhanismid osutuda täiesti kasutuks.