• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 500−0,22%7 620,92
  • DOW 30−0,42%51 559,41
  • Nasdaq −0,15%26 379,6
  • FTSE 100−1,34%10 671,19
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,51
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 500−0,22%7 620,92
  • DOW 30−0,42%51 559,41
  • Nasdaq −0,15%26 379,6
  • FTSE 100−1,34%10 671,19
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,51
Leicesteri ülikooli geoloogid lahendasid poole miljardi aasta vanuse mõistatuse.
Kõva kestaga ehk välisskeletiga loomad fossiliseeruvad pehmetest oluliselt kergemini. Esimesed sellised loomad arenesid välja Kambriumi ajastul, mis algas 542 miljonit aastat tagasi, mistõttu ongi sellest vanemad fossiilid väga haruldased.
Üks olulisimaid Kambriumi-eelseid leide on Burgess Shale Kanadas, kust on leitud palju väga hästi säilinud fossiile. Siiani ei olnud aga täpselt kindlaks tehtud, miks ikkagi nii vanad fossiilid sedavõrd hästi on säilinud.
Sarah Gabbott ja Jan Zalasiewicz Leicesteri ülikoolist uurisid hoolikalt iidse muda kihte, mille kivistumisel Burgess Shale’i kivimid moodustusid, ning leidsid, et erinevalt tavalisest aeglasest merepõhja settimisest on mudakiht moodustunud väga kiirelt.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele