Leicesteri ülikooli geoloogid lahendasid
poole miljardi aasta vanuse mõistatuse.
Kõva kestaga ehk välisskeletiga loomad fossiliseeruvad pehmetest oluliselt kergemini. Esimesed sellised loomad arenesid välja Kambriumi ajastul, mis algas 542 miljonit aastat tagasi, mistõttu ongi sellest vanemad fossiilid väga haruldased.
Üks olulisimaid Kambriumi-eelseid leide on Burgess Shale Kanadas, kust on leitud palju väga hästi säilinud fossiile. Siiani ei olnud aga täpselt kindlaks tehtud, miks ikkagi nii vanad fossiilid sedavõrd hästi on säilinud.
Sarah Gabbott ja Jan Zalasiewicz Leicesteri ülikoolist uurisid hoolikalt iidse muda kihte, mille kivistumisel Burgess Shale’i kivimid moodustusid, ning leidsid, et erinevalt tavalisest aeglasest merepõhja settimisest on mudakiht moodustunud väga kiirelt.
Tõenäoliselt oli tegemist üleujutatud mandrinõlvadel küllaltki tavalise mudavooluga, mis Burgess Shale’i tolleaegsele elustikule kiire lõpu tegi. Uuringu tulemused ilmusid ajakirjas Journal of the Geological Society.
„Mitte just kena, kuid see-eest võrdlemisi kiire lõpp garanteeris neile veidratele olenditele igavese surematuse,” ütles Gabbott.
Seotud lood
Kümme enimloetud lugu artiklit selle nädala
Novaatoris:
Keeltekool Kirjatäht tähistab veeburarikuus kümnendat tegutsemisaastat. Seda, et aeg on tegusalt ja lennates läinud, kinnitab tõsiasi, et ümmarguse tähtpäeva saabumist tuli kooli juhile ning asutajale Ülle Koppelile meelde tuletada. “Numbrid on minu jaoks kõige nõrgem külg. Need ei seisa meeles, kipuvad ununema ja sassi minema,” naerab ta.