Tallinna linnavalitsuse ekspertkomisjon
uuris äsja viit korterite võõrandamise viisi aastatel 1993-1997 ning leidis, et
asustusõiguse müümise, taastamislepingute sõlmimise ja tööandja eluruumide
erastamise skeemi puhul on rikutud erastamise seadust. Elamute tagastamine koos
üürnikega oli siiski kaalukaim seaduserikkumine.
Kui majade tagastamisest möödub 13 aastat, tekib omanikul võimalus lähtuda suhetes eluruumide üürnikega võlaõigusseaduse sätteist. On arvatud, nagu oleks sellega ka sundüürnike kui omandireformi käigus tekkinud erilise sotsiaalse staatusega isikute mõiste kadunud. See ei ole nii.
Elanikega elamu tagastamisel jäeti selles majas elav üürnik ilma võimalusest erastada üldistel võrdsetel alustel oma eluruum. Just niimoodi tekkis sundseis üürnikele ja kujunes mõiste "sundüürnik". Aga ei oleks tekkinud, kui oleks järgitud seadusi.
Üürnikega elamute võõrandamisel õigusjärgsetele subjektidele sooritasid ametnikud teo, mida käsitles tollal kehtinud kriminaalkoodeksi N 141'. Karistused olid rangemad, kui teo pani toime isikute grupp või see toimus suures ulatuses. Tegu oli vähemalt grupiviisilise tegevusega, sest õigusjärgse subjekti taotluseta ei saanud ametnikud anda korraldust vara üleandmiseks.
Õiguskantsler kinnitas Eesti Üürnike Liidule, et kui kohalikul omavalitsusel pole sundüürnikule eluruumi anda, eraldab vahendid eluruumi ehitamiseks või ostmiseks riik. Kuna paljud on sundolukorrast omal käel välja rabelenud, tuleb riigil pealesunnitud väljaminekud korvata.
Tallinna abilinnapea Taavi Aas on öelnud, et nii nagu Teine maailmasõda lõppes eestlastele alles iseseisvuse taastamisega, nõnda lõpeb ka omandireform alles pärast riigi tekitatud ebaõigluse heastamist. Kümned tuhanded sundüürnikud ootavad.
Autor: Mariliis Pinn, Peeter Tedre
Seotud lood
Alanud aasta tõotab tulla väikeinvestorite jaoks tegus, sest turge juhivad mitmed tehnoloogilised uuendused, regulatiivsed muudatused ja makromajanduslikud suundumused. Freedom24 analüütikud annavad näpunäiteid, millele tähelepanu pöörata.