• OMX Baltic−0,08%302,85
  • OMX Riga0,05%869,91
  • OMX Tallinn−0,29%1 989,15
  • OMX Vilnius0,16%1 197,64
  • S&P 500−0,06%5 660,56
  • DOW 30−0,28%41 251,39
  • Nasdaq −0,04%17 921,35
  • FTSE 1000,27%8 554,8
  • Nikkei 2251,56%37 503,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%92,9
  • OMX Baltic−0,08%302,85
  • OMX Riga0,05%869,91
  • OMX Tallinn−0,29%1 989,15
  • OMX Vilnius0,16%1 197,64
  • S&P 500−0,06%5 660,56
  • DOW 30−0,28%41 251,39
  • Nasdaq −0,04%17 921,35
  • FTSE 1000,27%8 554,8
  • Nikkei 2251,56%37 503,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%92,9
  • 02.04.08, 11:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ummikud on loomulikud. Püüa harjuda

Mingil seletamatul põhjusel tekivad kiirteedel ummikud ka siis, kui teel pole avariisid ega teeparandusi, samuti puuduvad muud põhjused, mis võiks liiklust takistada.
Jaapani teadlaste sõnul on siin tegu puhta füüsikaga. Nad tegid lihtsa katse, mille abil näitasid, et kui sõidukite tihedus teel ületab mingi piiri, siis tekivad ummikud pelgalt seetõttu, et eri osakeste (autode) vahel tekib fundamentaalne ebastabiilsus, kirjutas Science. Teisisõnu: vaid mõned juhid, kelle sõidustiil ülejäänutega kokku ei klapi, põhjustavad terve ummikute laine.
Pealtnäha seletamatutel põhjustel tekkivate ummikute ümber on olnud palju vaidlusi, ütles Zürichis asuva Šveitsi föderaalse tehnoloogiainstituudi teadlane Dirk Helbing. Osa liiklusuurijaid on arvamusel, et nn fantoomummikute põhjuseks on kurvid, mäed või siis mõned hullumeelselt ridu vahetavad juhid. Samas on osa teadlasi seisukohal, et ummikud tekivad spontaanselt, kui liiklustihedus ületab teatud kriitilise piiri.
Jaapani Nagoya ülikooli füüsik Yuki Sugiyama kuulub viimase teooria pooldajate hulka ning ta otsustas koos kolleegidega korraldada eksperimendi. Selleks võeti appi vabatahtlikud autojuhid, kes pidid sõitma 230-meetrise läbimõõduga ringi pidi. Eksperimendi algul oli autode pikivahed ühesugused ning juhtidel paluti hoida kiirust 30 km/h, et hoida ohutut pikivahet. Algul sujus kõik hõlpsalt.
Kuid juhid ei hoia kõik sama kiirust, peagi tekkisid autode pikivahedes väikesed erinevused ning kulus vähem kui minut, kui autod olid ringraja ühes otsas puntras. See sundis juhte kiirust aeglustama või isegi peatuma, sest ees olid teised autod tropis. Selle väikese ringi puhul oli kriitiline piir 22 autot. Kui autosid oli ringil sõitmas 22 või rohkem, tekkisid ummikud. Kui autosid oli ringil sõitmas vähem kui 22, lahenesid takistused ise.
„Tuleb tõde tunnistada, et eksperiment tõestas just seda, mida olime teoorias ennustanud,” ütles Sugiyama. Eksperimendikirjeldus ilmub ajakirja New Journal of Physics selle kuu numbris.
Helbing, kes eksperimendiga seotud pole, märkis, et nüüd peavad kõik liiklusvoogude uurijad oma mudelite koostamisel võtma arvesse liiklusvoogude loomulikku ebastabiilsust. Eksperiment aitas tema sõnul paremini mõista olukordi, milles paljud inimesed koos üksteist mõjutavad. Selleks, et sellest tööst lähtuvalt jõuda lahendusteni, mis aitaks ummikuid vähendada, nõuab Helbingi sõnul veel palju tööd.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele