Kas 760aastane äri ei pane mõtlema?
Mai keskel toimub järjekordne transiidi aastakonverents Transestonia 2008. Tegemist on juubeliüritusega, sest 15. mail tähistab Eesti transiit oma 760. aastapäeva. Dokumenteeritud transiidiäri algusajaks loetakse 1248. aastat, kui Taani kuningas Erik IV andis Tallinnale Lübecki linna õigused ning peagi liideti Tallinn Hansa kaubalinnade võrgustikuga. Kogu
Euroopa ja Venemaa vaheline kaubavahetus hakkas kulgema siitkaudu ning jõudsalt kasvanud transiiditulude toel kerkis Tallinna vanalinn.
Need riigi transpordimajanduse põhimõtted peaksid olema tagatud pidevalt ja kõigi poolt, sõltumata sellest, milline erakond on võimul, kes on minister või president.
Paraku 2007. a kevadest, uue transpordi arengukava esimesest toimimisaastast, lõpetas riik nende põhimõtete järgimine. Tulemusena on Eesti Raudtee kaotanud 40% veomahtudest, sadamad jäid ilma transiitveostest vedelkütuse, väetise, söe ja teiste kaupade näol. Riigile kuuluva ASi Tallinna Sadam puhaskasum vähenes 44 protsenti. Uute sadamate äriplaanid ei täitunud. Samal ajal kasvasid näiteks Läti sadamate veomahud umbes 37%.
Kujunenud olukorras on mõistetamatu meie valitsusjuhi väide, et Eestit läbinud transiidimahtudest ei suundunud mujale midagi. Transiidifirmad teavad ju ometi täpselt, mis kaubad, millises mahus ja kellele kaotati. Nagu teatakse ka seda, et selle kaotuse põhjused on poliitilised.
Transiidikonverentsile Transestonia 2008 kogunetakse olukorda analüüsima. Iseenesest on uued võimalused meile välja pakutud. Jaanuaris levis paljutõotav uudis, et Tallinna Sadam ja Hiina Ningbo sadam leppisid kokku koostöös, arendamaks Eesti kaudu kulgevat konteinerkaupade transiiti. Külma dušina mõjus peaminister Andrus Ansipi pessimism selle projekti puhul. Tema hinnangul põhjustaks selline kaubavoog palju probleeme. Lisaks tõstatas Euroopa Parlamendi saadik Katrin Saks päev hiljem Delfi vahendusel probleemid seoses riskidega, mis seonduvad Hiina kaubavahetusega kaasneva piraatkaubandusega. Isegi transiidist eemalseisvad inimesed mõistsid selliste avalike väljaütlemiste kahjulikkust kogu Eestile ning meie mainele. Sellised tipp-poliitikute seisukohad edastavad välisriikide saatkondade majandusnõunikud kiiremas korras oma välisministeeriumitele.
Meeldetuletus võimupoliitikutele: palun tutvuge riiklike arengukavadega, sest need annavad piisavalt ideid ja selgitusi, millises suunas tegutseda.