Ettemakse, uue seaduse raskuspunkt

Seaduse teksti muudab raskepäraseks üleminek vanalt korralt uuele, mis tingib viitamise nii vanale kui ka uuele redaktsioonile. Kuna avansiline makse arvutatakse kolme eelmise aasta maksuobjekti keskmise alusel, nõuab see erisätteid alustavaile äriühinguile ja kalendriaastast erineva majandusaasta puhuks.

Majandusaasta ühtib kalendriaastaga. Ettemakseid tuleb tasuda 2009. aasta 10. märtsiks, 10. juuliks ja 10. oktoobriks ning 2010. aasta 10. märtsiks. Aluseks 2006, 2007 ja 2008 TSD lisades 5-7 deklareeritud väljamaksete kolme aasta keskmine, mis jagatakse neljaga ja korrutatakse kolme esimese makse puhul maksumääraga 20/80 ja viimase puhul maksumääraga 19/81. 1. juuliks 2010 tuleb esitada aastadeklaratsioon, milles arvutatud tulumaksust saab maha lahutada 2009. aastal ette makstud summa.

Seejärel tuleb tasuda ettemaksed 2010. aasta 10. oktoobriks ja 2011. aasta 10. märtsiks. Aluseks aastate 2007 ja 2008 TSD lisades 5-7 deklareeritud väljamaksete kahe aasta keskmine pluss 2009. aasta deklaratsioonis deklareeritud aasta väljamaksed. Tulemus jagatakse kolmega ja korrutatakse esimese makse puhul maksumääraga 19/81, teise puhul 18/82 (kui maksumäär langeb). Aastadeklaratsioon tuleb esitada 1. juuliks 2011. Sama rütm korduks igal aastal.

Kirjeldatud konstruktsioon võiks küll olla oluliselt lihtsam. Mingit takistust poleks olnud nõuda ettemakse tasumist sarnasel põhimõttel nagu praegune lõplik maksuarvestus - st dividendi või muu väljamakse tegemise kuul. Väiksemate summade puhul oleks ettemakse ära jäänud ja tasumine toimuks aastadeklaratsiooni alusel. Praegusel kujul võib ettemakse tehnika sõltuvalt asjaoludest kujuneda intressita sundlaenuks või vastupidi - intressivabaks järelmaksuks. Lisaks see, et alustavad ettevõtjad ja need, kelle majandusaasta erineb kalendriaastast, peavad seadusest üles leidma neile kirjutatud erireeglid. Erilise intellektuaalse naudingu võib pakkuda majandusaasta pidev muutmine, mis toob kaasa avansilise makse ümberarvutamise ja maksumäärade kaalutud keskmise arvutamise.

Väike lohutus - 2009. aastal ei pea ettemakseid maksma, kui ettemakse jääb alla 30 000 krooni piiri. Kui kuidagi kombineerida ei saa, jääb viimaseks õlekõrreks võimalus taotleda maksuametilt avansiliste maksete vähendamist.

Ettevõtjad saavad järgmiste aastate ettemakseid kokku hoida sellega, kui jätavad tänavu plaanitud dividendid välja maksmata või viivad selle asemel aktsia- või osakapitali vähendamise kaudu, mis ettemakse arvestust ei mõjuta ja võib ka muidu kasulik olla. Maksukohustust saab ka venitada, asutades mitu väikest osaühingut või aktsiaseltsi, igast väljavõetava dividendi summa jääks ettemakse piirist allapoole. Võib ka lihtsalt regulaarselt uusi äriühinguid asutada ja vanu likvideerida, sest esimesed poolteist aastat ettemakseid tasuda ei tule.

Karta on, et töö käigus tuleb päevavalgele teisigi lahendamata probleeme, seega pole välistatud, et riigikogul tuleb veel enne aastavahetust hakata kiirkorras seadust lappima.

2008 - esitatakse maksudeklaratsioon vorm TSD kõigi lisadega iga kuu kohta

2009 - kaovad ära TSD lisad alates nr 5, asemele tuleb aastadeklaratsioon, maksustamisperiood majandusaasta.

Maksuarvestus paljuski lihtsam. Keerulisemaks läheb elu neil, kelle majandusaasta ei lange kokku kalendriaastaga. Tulumaksumäär langeb igal aastal. Maksumäär on seotud kalendriaastaga. Kalendriaastast erineva majandusaasta puhul võetakse maksustamisel arvesse maksumäärade kaalutud keskmine. See võib tuua kaasa kummalise olukorra - ühel ja samal päeval väljamakstud dividendid võidakse maksustada erinevate maksumääradega. Nt kui äriühingu majandusaasta algab 1. juulil, peab ta sügisel 2009 väljamakstud dividendidelt maksma tulumaksu 2009. ja 2010. aasta keskmises määras e 19,5%. Kalendriaastaga ühtiva majandusaasta puhul on maksumäär 20%. Makstes dividendi kevadel 2010, oleks maksumäär samuti 19,5%, aga kalendriaastaga ühtiva majandusaasta puhul 19%.

2008 - arvutatakse tulumaks eraldi kolmes osas: kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja dividendid

2009 - maksustatavad väljamaksed liidetakse, maks arvutatakse kogusummalt.

See üldiselt lõpptulemust ei muuda, kuid mingil määral siiski. Praegu on terve hulk maksuvabastusi ja -vähendusi seotud ainult dividendidega. Edaspidi saab nt välismaalt teenitud kasumi arvel maksuvabastust või enne 2000. aastat makstud tulumaksu maha arvata kõigist maksustatavatest väljamaksetest, nt annetustest või ettevõtlusega mitteseotud kuludest.

Erisoodustused; dividendid; kingitused, annetused ja vastuvõtukulud; seotud isikute vahelised tehingud - sisulisi muudatusi ei toimu.

Mitteresidendi püsiva tegevuskoha kasumi maksustamise reeglid sisult samad.

Positiivne on, et kaob praegu ette nähtud seotud füüsilistele isikutele väljamakstud laenude, avansside ja ettemaksete maksustamine, kui väljamaksete kogusumma ületab 50% maksumaksja eelneval kalendrikuul tehtud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast. Kuna puudub üleminekusäte varem makstud tulumaksu tagastamise kohta, tuleb kogu maksustatud laenude jääk deklareerida detsembris 2008 kui tagastatud raha.

Topeltmaksustamise vältimise reeglid koos N-s 546.

Positiivne on, et topeltmaksustamise vältimise võimalusi on laiendatud. Välismaalt saadud dividend annab Eestis edaspidi maksuvabastust sõltumata sellest, kui suur osalus on Eesti äriühingul välismaa äriühingus (praegu nõutav 15% osalus). Muudelt välismaalt saadud tuludelt makstud või kinni peetud tulumaksu saab Eesti tulumaksust maha arvata piiranguteta.

2008 - osa- või aktsiakapitali vähendamisel või juriidilise isiku likvideerimisel tehtavad väljamaksed loetakse kasuks vara võõrandamisest

2009 - liidetakse kapitali vähendamisel tehtud väljamaksed ja likvideerimisjaotised äriühingu maksustatavale kasumile ja maksustatakse nagu dividendi (vt N 541 lg 2).

Praegu peab Eesti füüsilisest isikust hüvitise saaja deklareerima saadud raha oma tuluna, edaspidi deklareerib ja maksab tulumaksu äriühing.

Oluline muudatus toimub aga siis, kui osanik-aktsionär on Eesti juriidiline isik või mitteresident riigist, kellel on Eestiga kehtiv topeltmaksustamise vältimise leping. Nende jaoks on saadav tulu praegu maksuvaba, edaspidi hakkab väljamakseid tegev äriühing maksma hüvitistelt tulumaksu.

Paraku võib see tihti viia topeltmaksustamiseni. Probleem on selles, et maksustamisel võetakse aluseks osa- või aktsiakapitali sissemakse (arvestamata fondiemissioone), mitte soetusmaksumust. See võib endaga kaasa tuua topeltmaksustamise siis, kui investor on oma osa või aktsia ostnud. Topeltmaksustamine võib tekkida ka sellest, et Eesti juriidiline isik võib saadud hüvitise arvel maksta ise dividendi või sarnaseid hüvitisi oma aktsionäridele ja osanikele, mis läheksid uuesti maksustamisele.

Selleks, et topeltmaksustamist ära hoida, tasuks kindlasti oma kapitali struktuur üle vaadata ja vajadusel veel enne aastavahetust vajalikud suurendamised-vähendamised ära tegema.

2008 - mitteresidendist juriidilistel isikutel dividendid topeltmaksustatakse, kui neil on dividende maksvas Eesti äriühingus väiksem osalus kui 15%

2009 - mitteresidentidele makstavatelt dividendidelt ja litsentsitasudelt tulumaksu kinni ei peeta.