Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maatulundusmaa hindamine võib tõsta selle väärtust
Maatulundusmaa on põllumajandussaaduste tootmiseks ja metsakasvatuseks ettenähtud maa. Siia kuulub ka katastriüksuse piires olev õuemaa ja muu maa vastavalt eksplikatsioonile. Oma kõlvikulise koosseisu poolest jaguneb maatulundusmaa laias laastus kaheks - haritav maa ehk põllumaa ning metsamaa.
Arvestades turuolukorra muutumist, on enam hakatud oma maatulundusmaa turuväärtust välja selgitama.
Kui varem pangad maatulundusmaad laenu tagatisena üldjuhul ei aktsepteerinud, siis nüüd on asi teisti. Varem said põllumaa tagatisel krediidiasutustest laenu vaid põllumajandustootjad ja omanikud, nüüdseks aga on laenusaajate ring laienenud.
Maatulundusmaad hinnatakse turuväärtuse määramiseks laenu tagatiseks, tehinguhindade leidmiseks, kohtutäituritele õiglase väärtuse leidmiseks, enampakkumise alghinna määramiseks, ettevõtete finantsaruandluse tarbeks. Vajadusel hinnatakse maatulundusmaad panga jaoks ka lisatagatise määramiseks.
Metsamaa puhul määrab turuväärtuse suures osas kasvava metsa tagavara, kinnistu suurus ja mullaviljakus ehk kasvukohatüüp ning seejärel asukoht suurte teede suhtes. Põllumaa puhul on aga tähtsaim turuväärtust määrav tegur mulla viljakus ehk boniteet, seejärel põllumassiivi suurus ja asukoht suuremate põllumajandustootjate suhtes.
Kui elamu- ja tootmiskruntide puhul on reegel, et mida suurem maatükk, seda väiksem on ruutmeetri turuväärtus, siis põllumaa puhul on vastupidi.
Mida suurem ja kompaktsem põllumassiiv, seda parem on harida ning seda suurem on hektari turuväärtus.
Maatulundusmaa hindamisel on veel üks oluline tegur, mis tuleneb omavalitsuse üldplaneeringust. Kui üldplaneering näeb ette maatulundusmaa sihtotstarbe muutmist elamu-, tootmis- või ärimaaks, siis tõstab see oluliselt maa turuväärtust.
Talu ehk hoonestatud maatulundusmaa puhul hinnatakse kinnistut osadena - hoonestatud osa koos õuemaaga eraldi, haritav maa eraldi ja metsamaa koos kasvava metsaga eraldi - ning saadud tulemused liidetakse. Sellise meetodiga hinnates on tulemus palju täpsem.
Et sageli on kogu talu tervikuna raske müüa, saab ühe hindamisega ühtlasi teada talu erinevate osade turuväärtuse.
Kui elamis- ja äripindu hindavad paljud kinnisvarafirmad, siis metsa- ja põllumaade hindamisega puutuvad hindajad vähem kokku.
Oma maatulundusmaa turuväärtuse väljaselgitamiseks on oluline leida hindaja, kes orienteerub muutuval kinnisvaraturul.
Autor: Karl Siiroja