• OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • 14.10.08, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Jutt pensionikassa puudujäägist on liialdus

Suure pauguga õhku visatud uudis pensionikassa puudujäägist osutub lähemal vaatlusel blufiks. Kinnitan - raha on pensionide maksmiseks piisavalt.
Riik maksab pensionideks mõnevõrra rohkem, kui jooksvalt raha koguneb, kuid vahe jääb 0,4-1% piiresse SKPst ja see kaetakse riigieelarve muudest tuludest. Kümnete miljardite suuruse miinuse tekkest pole juttugi.
Sellistest muutustest räägiti juba mullu kevadel pensionitõusu kiirendamist kavandades. Vana süsteemi järgi (pensioni kasv sõltus võrdselt inflatsioonist ja maksulaekumistest) kogusime igal aastal pensionikassasse reserve. Uue süsteemi järgi maksame välja kogu jooksvalt pensionikassasse koguneva raha. Suurem laekumine toob suurema pensioni ja vastupidi. Edaspidi peame arvestama ka töö- ja pensioniealiste suhtarvu muutusega, lähiajal see olulist mõju ei avalda.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Lähema paari aasta miinus tuleb paljuski sellest, et jooksva aasta pensionid makstakse välja eelmise aasta maksulaekumiste kasvu järgi. Kuna 2009. aastaks ennustatakse tänavusest aeglasemat kasvu, tuleb sellest ka jooksev miinus. Kui laekumised kasvavad kiiremini, tuleb jooksev pluss.
Eksivad nii opositsiooniparteid, kes soovivad (odava populaarsuse võitmiseks) pensione praegusest veel kiiremini tõsta, kui ka see koalitsioonipartner, kes ütleb, et pensionide indekseerimist tuleks muuta nii, et kasv oleks aeglasem. Ei teata lihtsat asja - uus süsteem on rihitud "piiripealsena" ehk pensionäridele tagatakse maksimaalne riigile jõukohane pensionitõus.
Süütuna näiv pensionide erakorraline tõstmine paarisaja krooni võrra tekitab praeguse tasakaaluga (ehk väikese miinusega) võrreldes defitsiiti veel umbes 0,5% SKPst igal tuleval aastal. Ainult vastutustundetu poliitik võib endale lubada ütlemisi, mis panevad süsteemile lisakoormuse, mis süsteemi aegade lõpuni miinuses hoiab. Piltlikult soovitakse maksta välja 105% laekuvast maksust.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 27 p 2 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele