Kuidas tuua keevitajad Eestisse tagasi?

Kõik teavad, et suurim välistööjõu kasutaja on BLRT. Ettevõtte BLRT Marketex poolt teostatavad tööd nõuavad kõrgkvalifitseeritud keevitajate kaasamist.

Töö efektiivsuse suurendamisest ja investeeringutest tööjõusse räägib BLRT Marketex OÜ tegevjuht Fjodor Kvitš: «Me toome sisse päris palju võõrtööjõudu, eriti keevitajaid. Kuid tihtipeale selgub, et nende kvalifikatsioon ei vasta meie nõuetele. Näiteks, 53st meie poolt atesteeritud keevitajast nõuetele vastas ainult 7.»

Ettevõttes töötavad keevitajad Ukrainast ja Rumeeniast. «Tegelikult on Ukrainas ja Rumeenias sama probleem mis Eestis. Seal ei valmistata juba pikemat aega ette kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste,» püüab leida Kvitš põhjuse, miks on nii raske häid keevitajaid leida.

Kvitš loodab, et varsti hakkavad Eesti keevitajad tulema Soomest ja Norrast tagasi. «Praegu me maksame oma keevitajatele peaaegu sama suurt palka, kui nad saavad välismaal, pärast kõikide maksude mahaarvamist,» seletab Kvitš.

Küsimusele, mida teeb BLRT Marketexi juhtkond, et hoida kinni juba olemasolevaid töölisi, vastas Kvitš, et töötingimused ettevõttes on viimasel ajal tunduvalt paranenud, kuid kujunenud majanduslikus olukorras neil puudub hetkel võimalus tõsta palku.

Metallkonstruktsioonide keevitustöödega tegeleva Deimeks OÜ juhataja Nikolai Korneitšuk kurdab samuti, et Eestis toimuva majanduslanguse ja läheneva finantskriisi taustal on aina raskem leida kõrgkvalifitseeritud keevitajaid. «Selleks, et omandada kõiki keevitaja oskusi ei piisa pelgalt ametikoolist. Selleks tuleb õppida 5-7 aastat,» kinnitab tema.

Kuid Korneitšik ei ole nõus BLRT Marketexi juhataja Fjodor Kvitši väitega, et Eesti keevitajad tulevad varsti Soomest ja Norrast tagasi. «Töötajad otsivad alati kõrgema palgaga töökohti ning selleks sõidavadki välismaale. Teine probleem peitub töötingimustes. Soomes on kaasaegsem tehnoloogiline baas, paremad töötingimused, see tähendab on lihtsam töötada,» seletab Korneitšik.