Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Europarlamendi küberrünnak
Euroopa Parlament kiitis septembris heaks terve paketti uusi reegleid elektrooniliste sidevõrkude ja teenuste kohta. Need reeglid ohustavad tõsiselt interneti teenuste olemust ja valikut Eestis.
Kui 27 ELi liikmesmaad kiidavad reeglid heaks, suureneb riigi sekkumine interneti toimimisse oluliselt. Uued reeglid loovad eelduse sidevõrkude opereerimise pidevaks jälgimiseks ning võrkude edasiarendamise takistamiseks bürokraatliku vastuseisu tõttu.
Selline regulatiivne hõive ei arvesta, et interneti kasutamine on palju muutunud, võrreldes kümne aasta taguse ajaga, mil me peamiselt saatsime e-kirju ja külastasime kodulehekülgi.
Nüüd kasutame internetti palju andmemahukamateks tegevusteks, nagu filmide vaatamine, mängude mängimine, failide jagamine ja telefonikõnede tegemine. Sellega kaasnevad uued väljakutsed andmesidele. British Telecomi arvutuste järgi kasutab 30minutise telesaate vaatamine internetis sama palju sidevõrgu mahtu kui 78 000 e-kirja saatmine.
Web 2.0 tüüpi teenused seavad uued nõudmised andmeside mahule, mille pidevaks suurendamiseks on vaja investeeringuid sidevõrkudesse. Investeeringuteta jõuab interneti kasutamine kriitilise piirini, kasutajate jaoks võib internetiliiklus siis meenutada liiklusummikut tipptunni ajal Tallinnas või isegi pidevat autode järjekorda Narvas riigipiiril.
Andmeside kasv suurendab oluliselt kompleksust interneti töötamisel. Osa andmesidest, nt spordivõistluse otseülekanne või telefonikõne, peab jõudma automaatselt ühelt osapoolelt teiseni. Samas muude andmete edastamine, nt e-kirja saatmine, võib vabalt hilineda paar sekundit, ilma et kasutajad seda märkaksid.
Kahtlemata pole Europarlament selliste võrgu juhtimise otsuste tegemiseks optimaalne tasand. Reeglid ei arvesta uue reaalsusega elektrooniliste sidevõrkude töötamisel. Need on olemuselt sarnased liikluskorraldusega, mis kehtestaks universaalsed piirangud kõigile teedele, hoolimata sellest, kas tegemist on aukliku metsateega Kapa-Kohilas või Tallinn-Tartu maanteega.
Europarlament nimetab eesmärgina nn avatud internetti, kahjuks on kehva lobitöö tulemusena tekkinud segadus, mis viib sellest eesmärgist kaugemale. Europarlamendil on õigus - internet peab olema kättesaadav kõigile. Ent uued reeglid aitavad selle saavutamisele samamoodi kaasa kui eelmisel kevadel toimunud küberrünnak.