• OMX Baltic1,58%301,77
  • OMX Riga0,00%867,99
  • OMX Tallinn0,59%1 972,78
  • OMX Vilnius1,48%1 181,88
  • S&P 5001,47%5 686,67
  • DOW 301,39%41 317,43
  • Nasdaq 1,51%17 977,73
  • FTSE 1001,17%8 596,35
  • Nikkei 2251,04%36 830,69
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%93,7
  • OMX Baltic1,58%301,77
  • OMX Riga0,00%867,99
  • OMX Tallinn0,59%1 972,78
  • OMX Vilnius1,48%1 181,88
  • S&P 5001,47%5 686,67
  • DOW 301,39%41 317,43
  • Nasdaq 1,51%17 977,73
  • FTSE 1001,17%8 596,35
  • Nikkei 2251,04%36 830,69
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%93,7
  • 24.11.08, 17:53
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Padar: mõistlikel tingimustel laenamine oleks jätkusuutlikum kui reservide kasutamine

Rahandusminister Ivari Padar ütles eelmisel laupäeval sotsiaaldemokraatide üldkogul, et riik võiks kaaluda laenu võtmist, kuid neid rahasid tohiks kasutada vaid varem kokkulepitud kulude finantseerimiseks.
Järgneb Padari kommentaar:
"On igati mõistlik arutada läbi erinevad finantseerimise võimalused tuleva aasta defitsiidi katmiseks. Reservid on meie pikal perioodil kogutud tagavara, mida tänastes maailma finantskriisi tingimustes võib riigil vaja minna ka muudel eesmärkidel. Kui aga riigile antakse mõistlikel tingimustel laenu, võib olla kindlate projektide kulude katmine laenuraha arvelt oluliselt jätkusuutlikum lahendus reservide vahendite kulutamise asemel.
Kordaksin aga veel ka üle, et laenu võtmine ei suurendaks riigi kulutamise võimalusi tuleval aastal. Laen oleks siiski vahend, millega kindla projekti eest tasuda ja nii vähem reservirahasid kasutada. Seega ei saa siin rääkida võimalike uute kulude tegemisest, vaid varem kokkulepitud kulude finantseerimise aluste üle vaatamisest. Selge on ju see, et laen eelarvet tasakaalu ei too, vaid annab pelgalt muu finantseerimisallika kui reservid.
Kindlasti ei saa siin aga olla küsimuseks jooksvate kulude katmine laenu arvelt, sest Eesti riik suudab väga hästi oma jooksvad kulud katta laekuvatest tuludest. Siin saab küsimuseks olla näiteks konkreetsete investeeringute finantseerimine ja mõne suurema projekti tarbeks laenamine. Sel moel aitaks riik veelgi enam kaasa majanduse elavdamisele, ent siht eurotsooniga liitumisel oleks jätkuvalt silme ees ning mustadeks päevadeks kogutud tagavara taskus.
Tänasel päeval on meil Euroopa Liidu kõige väiksem võlg ning Maastrichti kriteeriumide täitmisel lisavõlakohustuste võtmine meid ei sega. Koos majandustsükli langusfaasiga on alanemas ka inflatsioon, mis on senini olnud meie problemaatiline koht eurole üleminemise kriteeriumide täitmisel. Kindlasti peame aga hoolega silma peal hoidma valitsussektori eelarve defitsiidi 3% piires hoidmisel ning tuleva aasta eelarvet tuleb finantseerimisallikast olenemata justnimelt selle pilguga vaadata.
Kahtlemata on tegemist praegu ideetasandil välja käidud variandiga, mis vajab edasist analüüsi spetsialistide poolt ning arutamist ka valitsuses - hommepäev me laenu võtma ei lähe. Laenu võtmine pole naljaasi ning millisel juhul oleks tegu hea lahendusega, vajab veel analüüsimist - millise projekti puhul võiks laenuvõtmist üleüldse kaaluda ning millistel tingimustel me selle laenu võiks saada."

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele