Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti raport on teel eurotsooni poole

    "Võrreldes eelmistel aastatel koostatud programmiga, on sedapuhku rõhk asetatud päevakajalistele teemadele, näiteks käsitleme seekord Eesti samme finantsstabiilsuse tagamisel ja kindlustamisel," rõhutas rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna nõunik Tanel Steinberg, kes on olnud ka eelmise nelja programmi koostamise juures.
    Euroopa Komisjonile esitatud programmi eesmärk on näidata, kui kaugel me oleme Maastrichti lepinguga sätestatud kriteeriumite täitmisel ehk teel eurotsooni. Eesti eesmärk on täita kriteeriumid aastaks 2010.
    Euroopa Komisjon hindab eurotsooniga liitumise valmidust, lähtudes neljast kriteeriumist: valitsussektori eelarve defitsiidi kriteerium (näitab riigi rahanduse olukorda), inflatsioonikriteerium (näitab hinnastabiilsust), pikaajaliste intressimäärade kriteerium (näitab intressimäärade stabiilsust) ja vahetuskursi kriteerium (näitab vahetuskursi stabiilsust).
    Kui varem oli meie põhiprobleem inflatsioonikriteerium, siis viimasel ajal on tõusnud järjest enam jutuks valitsussektori eelarvedefitsiit, sest riigieelarve pole enam suures ülejäägis, vaid defitsiidis. Kriteerium on täidetud, kui valitsuse eelarve defitsiit ei ületa 3 protsenti SKPst. "Valitsus on võtnud eesmärgiks, et defitsiit ei ületaks tuleval aastal 3 protsendi piiri ka negatiivsete stsenaariumide realiseerumisel," ütles Steinberg.
    Inflatsioonikriteeriumi täitmisele aitab kaasa maailmamajanduse langusfaas, sest see leevendab hinnatõusu tempot. "Nõudlussurve hindadele on väiksem," kommenteeris Steinberg ja lisas, et teatud määral on inflatsioonitempot seni kruvinud ka administratiivsed hinnatõusud, nagu näiteks aktsiiside kiire tõus. Viimati tõusid aktsiisid tänavu juuni algul ja nüüd on meil Euroopa Liidus vajalik aktsiisimäärade miinimumtase saavutatud.
    Steinbergi kinnitusel Eestil vahetuskursi ja intressimäärade kriteeriumiga probleeme ei tohiks tekkida. "Eesti kroon on fikseeritud ja seega on meil vahetuskursi kriteerium täidetud," selgitas Steinberg. "Kuna meil pikaajaliste intresside kriteeriumi määramiseks konkreetset instrumenti pole, siis ilmselt tuleb aluseks võtta erasektori pikaajaliste kroonilaenude intressimäärad," ütles Steinberg.
    "Usun, et Eesti suudab täita majanduse kohandumisel, riskide taandumisel, inflatsioonitempo aeglustumisel ja finantskriisi leevenemisel ka selle kriteeriumi," lisas ta.
    Vastavalt Euroopa Liidu reeglitele peavad liikmesriigid kord aastas esitama uuendatud stabiilsus- või konvergentsiprogrammid. Konvergentsiprogrammid esitavad need riigid, kes pole veel ühisrahale üle läinud. Eesti esitas oma konvergentsiprogrammi esimest korda 2004. aasta mais. Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu hindab liikmesriikide tänavu esitatud programme selle aasta lõpus või tuleva aasta algul.
    Eesti uuendatud konvergentsiprogrammi koostas rahandusministeerium ja valitsus kinnitas selle neljapäevasel istungil.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.