Eesti raport on teel eurotsooni poole

Kui varem oli meie põhiprobleem inflatsioonikriteerium, siis viimasel ajal on tõusnud järjest enam jutuks valitsussektori eelarvedefitsiit, sest riigieelarve pole enam suures ülejäägis, vaid defitsiidis. Kriteerium on täidetud, kui valitsuse eelarve defitsiit ei ületa 3 protsenti SKPst. "Valitsus on võtnud eesmärgiks, et defitsiit ei ületaks tuleval aastal 3 protsendi piiri ka negatiivsete stsenaariumide realiseerumisel," ütles Steinberg.

Inflatsioonikriteeriumi täitmisele aitab kaasa maailmamajanduse langusfaas, sest see leevendab hinnatõusu tempot. "Nõudlussurve hindadele on väiksem," kommenteeris Steinberg ja lisas, et teatud määral on inflatsioonitempot seni kruvinud ka administratiivsed hinnatõusud, nagu näiteks aktsiiside kiire tõus. Viimati tõusid aktsiisid tänavu juuni algul ja nüüd on meil Euroopa Liidus vajalik aktsiisimäärade miinimumtase saavutatud.

Steinbergi kinnitusel Eestil vahetuskursi ja intressimäärade kriteeriumiga probleeme ei tohiks tekkida. "Eesti kroon on fikseeritud ja seega on meil vahetuskursi kriteerium täidetud," selgitas Steinberg. "Kuna meil pikaajaliste intresside kriteeriumi määramiseks konkreetset instrumenti pole, siis ilmselt tuleb aluseks võtta erasektori pikaajaliste kroonilaenude intressimäärad," ütles Steinberg.

"Usun, et Eesti suudab täita majanduse kohandumisel, riskide taandumisel, inflatsioonitempo aeglustumisel ja finantskriisi leevenemisel ka selle kriteeriumi," lisas ta.

Vastavalt Euroopa Liidu reeglitele peavad liikmesriigid kord aastas esitama uuendatud stabiilsus- või konvergentsiprogrammid. Konvergentsiprogrammid esitavad need riigid, kes pole veel ühisrahale üle läinud. Eesti esitas oma konvergentsiprogrammi esimest korda 2004. aasta mais. Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu hindab liikmesriikide tänavu esitatud programme selle aasta lõpus või tuleva aasta algul.

Eesti uuendatud konvergentsiprogrammi koostas rahandusministeerium ja valitsus kinnitas selle neljapäevasel istungil.