• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 09.12.08, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Menüü anti, retsepte mitte

Euroopa Komisjoni (EK) päästeprogrammi rahaline pool ei torka USA pretsedenditute meetmete taustal eriti silma. 200 miljardit eurot kulutusi ulatuvad 1,5 protsendini ELi majanduse aastatoodangust (USA valitsuse vaikimisi garanteeritud summad ulatuvad halvimal juhul isegi 4 triljoni dollarini, suurusjärgu võrra suurema numbrini).
Summa tagasihoidlikkus on hea märk - Euroopa ei vaja nii palju turgutamist. Tõsi, sellele tuleb liita liikmesriikide omapäi kulutatav summa.
Majanduse turgutamise plaan avab selgelt EK ja liikmesriikide suhte iseloomu. 200 miljardist tuleb 170 liikmesriikide eelarvetest, ülejäänud 30 panevad EK ja Euroopa Investeerimispank. See peegeldab jõudude tasakaalu küllaltki hästi. Euroopas on 6/7 mõjujõust liikmesriikide käes, EK kui täidesaatev organ on kuus korda kõhnem. Ükskõik, mida ministrid kodus jutustavad, Brüssel neid ei käsuta. Nemad käsutavad Brüsselit. Europarlament saab siin sekkuda vaid kui EK rahaplaani heakskiitja.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Paljud lootsid, et EL tuleb välja paari-kolme selge juhisega, nt langetada käibemaksu 1,5% võrra. Sellega olnuks määratletud ka ELi koht skaalal, mis ulatub ohjeldamatust vabaturumajandusest riigikapitalismini. Ühe retsepti asemel pakkus EL välja menüü, kust igaüks saab meelepärase roa valida.
Mõned dieedisoovitused siiski anti. Laenurahaga nõudlust ergutada soovivate liikmesriikide valitsused peavad esitama laenusumma tagasimaksekava. Eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% SKPst. Positiivne külg on see, et eurooplased peavad otsima nutikaid lahendusi majanduse elavdamiseks. Millised need võiksid olla?
Traditsioonilisele maitsele pakub EK nii mõndagi: 5 mld energeetika infrastruktuurile (nt meie põlevkivikatlad) ja interneti leviala laiendamisse; 2,1 mld ehitiste energiakulu vähendamisse (meil põhjamaalastena niigi elunormiks); 0,5 mld üle-euroopalistesse transpordiprojektidesse (rongiga Tallinnast Berliini?). Eestile tähendaks see katset puhuda täis lõhkenud mulli.
EL on (raha)panuse teinud. Kuid kas jõutakse kunagi ka kriisi juurteni, muudetakse struktuure, mis segadust tootsid?
Autor: Marianne Mikko

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 9 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele