Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mõranenud sammaste aasta

    Kohustusliku II samba suurim probleem seisneb selles, et riik tegi süsteemi käivitades klientidele keeruliseks ja kulukaks n-ö jalgadega hääletamise, mistõttu tunnevad fondijuhid end väga mugavalt.
    See on põhjus, miks Äripäev on viimasel paaril aastal pensionifondides toimuvat kullipilgul jälginud ja seadnud eesmärgiks tirida fondides toimuv päevavalgele.
    Võiks arvata, et kohustuslike pensionifondide aruannetest saab pensionikoguja kiire ülevaate, kui palju tema vara asub aktsiates, kui palju kinnisvaras ning kui palju võlakirjades. Paraku see nii ei ole ja reaalsuses on erinevad investeeringud aruannetes segamini nagu pudru ja kapsad. Kui täpselt keegi varaklasside jaotused välja toob, sõltub suuresti fondijuhi suvast.
    Eestis ei ole kahjuks organisatsiooni, mis fondiinvestorite huve suudaks kaitsta, ning seetõttu pole olnud ka tõhusat survevahendit seadusloojatele olukorda muuta. Sellest tulenevalt ongi võimalik fondivalitsejatel tankina pensionikogujatest üle sõita ja käituda põhimõttel, et las koerad hauguvad, karavan liigub ikka edasi.
    Kliendid saavad fondi vahetada ainult korra aastas ja see on seotud erinevate tasudega, mis muudavad vahetuse kulukaks. Kuna II sammas on kohustuslik ja sellega liitunutel ei ole võimalik lepingut lõpetada, siis tuleb anda klientidele suurem vabadus. Oht kliente kaotada paneb fondijuhid paremini oma tegude eest vastutama. Näiteks kui selle aasta kevadel ilmus Äripäevas uurimuslugu II samba fondides olevatest rämpsvõlakirjadest, siis polnud võimalik kliendil temale konservatiivsena reklaamitud, kuid ebamõistlikke riske võtvat fondi mõne teisega asendada.
    Teine probleem on fonditasude hulk. Äripäeva arvutuste kohaselt läheb praegu kehtivate reeglite järgi pensionifondi vahetamine osakuomanikule maksma 2-4% portfelli mahust. Seda siis, kui liigutakse ühe fondivalitseja juurest teise juurde. Ehk vahetus sööb ära poole aastaga teenitud tulu. Oleks mõistlik, kui klienti ei karistataks pensionifondist väljumise eest mingi tasuga, sest klient on niigi juba maksnud fondile sisenemistasu ja fondi valitsemistasu. Mingit mõistlikku põhjendust väljumistasu vajalikkuse kohta ei ole mina kuulnud.
    Kolmas probleem on pensionifondide tasude suurus. Riik kirjutab seadusega ette maksimaalsed määrad, aga need on liiga kõrged. Kõrged tasud söövad aga ära tulevaste pensionäride säästud. Näiteks võimaldaks valitsemistasu määra langetamine 0,5 protsendipunkti võrra teenida 40 aasta pärast 15% suuremat pensioni, kui oleks võimalik saada praeguse tasumäära kehtima jäädes.
    Miks üldse peab riik sekkuma pensionifondide tasudesse? Aga sellepärast, et riik on muutnud pensionifondid inimestele kohustuslikuks ning taganud nii fondidele turu ja rahavoo, mis otsa ei saa. Seetõttu on ka riigil kohustus jälgida, et pensionifondid ei nööriks oma kliente.
  • Hetkel kuum
Andrus Kaarelson: erakonnad, ühinege tööandjate majandusleppega!
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
USA aktsiaindeksid jätkasid tippudest allalaskumist
USA peamised aktsiaindeksid kaotasid esmaspäeval eelmise nädala tipptasemetega võrreldes märkimisväärselt väärtust.
USA peamised aktsiaindeksid kaotasid esmaspäeval eelmise nädala tipptasemetega võrreldes märkimisväärselt väärtust.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht „Kuumal toolil“: kes loodavad kiiret taastumist, peavad pettuma
Ehitus- ja kinnisvarasektoris on seis kehv ja pankrottide kasv on paratamatu, kuid arvestades pingelist julgeolekuolukorda ja madalat kindlustunnet, pole kiiret taastumist oodata, rääkis Merko Ehituse endine juht Andres Trink.
Ehitus- ja kinnisvarasektoris on seis kehv ja pankrottide kasv on paratamatu, kuid arvestades pingelist julgeolekuolukorda ja madalat kindlustunnet, pole kiiret taastumist oodata, rääkis Merko Ehituse endine juht Andres Trink.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Palgastatistika: pakkumised kasvasid 13%
Töökuulutustes pakutav keskmine brutopalga vahemik oli esimeses kvartalis 1660–2244 eurot. See on 13% rohkem kui 2023. aastal samal ajal, näitab tööportaali CVKeskus.ee statistika.
Töökuulutustes pakutav keskmine brutopalga vahemik oli esimeses kvartalis 1660–2244 eurot. See on 13% rohkem kui 2023. aastal samal ajal, näitab tööportaali CVKeskus.ee statistika.
Eesti 200 saab Tallinnas kaks abilinnapea kohta
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.