• OMX Baltic0,22%319,39
  • OMX Riga0,1%972,31
  • OMX Tallinn−0,06%2 228,28
  • OMX Vilnius0,43%1 512,81
  • S&P 500−0,76%7 685,57
  • DOW 30−0,22%52 065,07
  • Nasdaq −1,56%26 296,65
  • FTSE 1000,38%10 881,9
  • Nikkei 2251,39%65 324,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%93,2
  • OMX Baltic0,22%319,39
  • OMX Riga0,1%972,31
  • OMX Tallinn−0,06%2 228,28
  • OMX Vilnius0,43%1 512,81
  • S&P 500−0,76%7 685,57
  • DOW 30−0,22%52 065,07
  • Nasdaq −1,56%26 296,65
  • FTSE 1000,38%10 881,9
  • Nikkei 2251,39%65 324,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%93,2
Marsi pinnasest eralduvad metaanivoolud annavad teadlastele lootust, et külmunud pinnase all võivad algelised eluvormid olla siiski säilinud.
Metaan võib tekkida ilma igasuguse elutegevuseta. Näiteks kuuma vee ja kivimite vahelise keemilise reaktsiooni läbi. Samas on suur osa Maal tekkivast metaanist bioloogilist päritolu, mis annab alust uskuda, et nii võiks see olla ka Marsil.
Metaani leidub rohkelt komeetide koostises, kuid avastuse teinud NASA teadlaste sõnul ei viita miski sellele, et antud juhul oleks tegu komeetidest päritoluga metaaniga, kirjutas Reuters.
Teadlased on Marssi alati suure huviga uurinud, sest Päikesesüsteemi planeetidest on just Marss Maa kõrval ainsaks planeediks, kus elu võiks esineda. Veenus on selleks liiga kuum, Jupiter ja Saturn aga ebasobiva koostisega. Lisaks võiksid võimalike kandidaatidena tulla arvesse ka mõned Jupiteri ja Saturni kuud, kuid suure kauguse tõttu on nende uurimine keerukas.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele