Ollila: Skandinaavia mudel võiks olla kapitalismi tulevik

Üheltpoolt on Skandinaavia riigid väga avatud globaliseerumisele, võimalike negatiivsete mõjude tasakaalustamiseks on aga käivitatud tugevad riiklikud programmid inimeste kaitseks. Samuti on kõigile tagatud ühtlane heal tasemel haridus. "Meil tuleb palju mõelda solidaarsuse peale ühiskonnas,“ ütles Ollila, kes on Euroopa suurimaid firmasid ühendava Euroopa Töösturite Ümarlaua juht.

Ollilal on palju kiidusõnu ka selle kohta, kuidas Skandinaavia riikide poliitikud ja firmad 90nendate aastat majanduslangusele reageerisid. Poliitikud hoidsid kokku, vältisid protektsionismi ning firmad – Nokia sealhulgas - viisid läbi väga ulatusliku restruktureerimise ja tõstsid järsult oma konkurentsivõimet, kuna muud võimalust ei olJorma Ollilanud.

Ollila on üldiselt rahul sellega, kuidas Euroopa ja Euroopa Keskpank praeguses kriisis on toiminud. Kuid olukord on jätkuvalt kriitiline ja Ollilal on terve rida tõsiseid muresid: majanduslangus võib üle kasvada depressiooniks, osades Euroopa riikides puhkenud sotsiaalsed rahutused võivad levida ka mujale ning pead tõstev protektsionism võib negatiivselt mõjutada nii globaliseerumist kui Euroopa ühisturu toimimist.

„Globaliseerumine tekitab inimestes väga suurt ebakindlust. Kui me seda ebakindlust ei suuda leevendada, võivad sellel olla poliitikategemisele väga negatiivsed mõjud,“ ütles Ollila.

Kommenteerides olukorda laenuturul, ütles Ollila, et kõikidest riiklikest abimeetmetest hoolimata ei ole laenukriis lahenenud ning võrreldes läinud aasta novembriga pole olukord muutunud ei paremaks ega halvemaks.