Eesti Pank ütleb ei ülemäärasele maksutõusule

3. Samavõrra oluline on inflatsiooni kiire langus. Euroopa Liiduga ühinemisele järgnenud hindade ja palkade hüppeline kasv on nüüdseks kindlalt möödas. Eesti hinnatase langeb sellel ja järgmisel aastal mõõdukalt. Nagu IMF rõhutab, on see vajalik majanduse tootlikkuse kasvu toetamiseks.

4. Täna võime juba öelda, et Eesti ettevõtted ja kodumajapidamised on oma käitumist ja ootusi eelmiste aastatega võrreldes põhjalikult muutnud ja erasektoris on kohandumine juba käimas. Eesti firmad ja inimesed on astunud tõsiseid samme, et luua eeldused globaalsest kriisist ülesaamiseks ja kasvu taastumiseks. Seetõttu on neil õigus oodata, et riik ja finantssektor annavad oma panuse majanduse pikaajalise stabiilse kasvu toetamiseks.

5. Kriis ei ole veel mõistagi möödas, kuigi viimasel kuul on maailmas räägitud stabiliseerumisest. Ka Eestis võib leida mõningaid selliseid märke – tööstustoodangu ja ekspordi kasvutempo langus on väiksem kui aasta alguses. Teenuste ekspordi kogumaht ei ole möödunud aasta sama ajaga võrreldes oluliselt langenud. Samuti on kindlustunde indikaatorid natuke paranenud.

6. Tuleb siiski rõhutada, et selle ja järgmise aasta väljavaated on igal pool maailmas väga ebakindlad. Euroopa Liidu ja üksikute liikmesriikide reedel avaldatud kasvunumbrid väljendavad seda ilmekalt.

7. Kodumaiste ja üleilmsete tegurite taustal on peale turgude paindlikumaks muutmise tähtis roll finantssektori ja riigi meetmetel.

8. Eesti pangandussüsteemis on täiesti piisavalt kapitali ja likviidsust, et toetada ümberkorraldusi reaalmajanduses. Ka IMFi missiooni visiidi käigus läbi viidud analüüs kinnitas, et Eesti majanduse rahastamiseks ei pea võtma lühiajalist laenu, mis muudaks majanduse haavatavaks. Eestis tegutsevad pangad peavad mõistma, et majandust tuleb rahastada ka keerulisematel aegadel. Pankade laenuotsused peavad tuginema pikema perspektiivi soodsatele väljavaadetele.

9. On selge, et praegu on põhieesmärk euro kasutuselevõtt ja jätkusuutlik riigirahandus. Eesti Pank on rõhutanud, et eelarve paisus eelmistel aastatel väga kiiresti, sealhulgas jooksvate kulude kasvu tõttu. Seetõttu tuleb eelkõige kohandada jooksvaid kulusid. Maksukoormuse edasine tõus praeguses majandusolukorras on siiski piiratud lahendus.

10. Eelarvepoliitika võtmeküsimus ei ole niivõrd euro kasutuselevõtt, kuivõrd jätkusuutliku riigirahanduse tagamine tulevastel aastatel. Pikemat kasvuvõimet silmas pidades oleks soovitav, et seda ei saavutataks ülemäärase maksukoormuse suurendamise teel.

11. Lõpuks tahan esile tõsta seda, et majanduse struktuurimuutused on käimas ja erasektor on omalt poolt võtnud väga tõsiseid meetmeid. Eelarvepoliitika ja finantssektor on nüüd lausa kohustatud omalt poolt hoidma ja toetama majanduse stabiliseerumise esimesi ilminguid. Ainult nii saab luua ja hoida usaldust Eesti majanduse kasvuväljavaadete suhtes ja kiirendada uutel investeeringutel põhineva kasvutsükli algust.