Väärtpaberitega tagatud laenude mahu
aprillikuise langemise põhjust ligi viie miljardi krooni ulatuses tuleks
Swedbank Marketsi divisjoni juhi Allan Marnoti sõnul otsida pigem raha juhtimise
muutmisest, mitte kohalikult turult ja klientidest.
"Varasematel perioodidel paigutati likviidsust peamiselt teiste pankadega tehtud väärtpaberitega tagatud rahaturutehingute (repode) vahendusel, siis nüüd investeeritakse pigem lühiajalistesse kvaliteetsetesse välisvõlakirjadesse," põhjendas Marnot Eesti Panga statistikat selle kohta, et väärtpaberite tagatisel langesid laenumahud aprillis viie miljardi krooni ulatuses.
"Kohaliku turu ja klientidega nendel numbritel seost pole," vastas ta küsimusele, kas suur number võiks viidata sellele, et pangad on saanud endale raskustesse sattunud laenuklientide väärtpaberid.
Väärtpaberitega tagatud laenude maht langes aprillis 11,5 miljardilt 6,7 miljardi kroonini. Viimasel kahel kuul kasvas pankadele kuuluvate noteeritud väärtpaberite maht 0,8 miljardilt 7,5 miljardini, teatas Eesti Pank mai lõpus avaldatud statistikas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Nordea Krediidijärelevalve osakonna juhataja Viljar Kähari sõnul on võimatu selliste üldiste andmete põhjal, mida Eesti Pank oma statistikas välja tõi, konkreetseid järeldusi teha. Samas pakkus ta võimalikke variante. "Laenud on tagastatud ja tagatised vabastatud," oli üks variant.
Teise variandina on Kähari sõnul tagatised realiseeritud, sealhulgas müüdud kolmandale isikule või finantstagatise korral omandatud krediidiasutuste poolt. "Tagatised on muutunud väärtusetuks ja seetõttu vabastatud,“ rääkis ta.
Sampo Panga kommunikatsioonijuht Anneli Rõuk ütles, et täpsemat kommentaari väärtpaberite teemal võiks küsida statistika autorilt ehk Eesti Pangalt. "Meil pole nii täpset infot, et kommenteerida konkreetsete liikumiste põhjuseid," teatas ta.
Silver Vohu SEBst märkis, et neil pole midagi erakorralist toimunud ja et numbrites ei tohiks väga suuri muutusi olla võrreldes varasemaga.
"Väärtpaberi tagatisega laenumahu vähenemine tulenes peaaegu täies mahus finantseerimisasutustele väljastatud laenumahu vähenemisest," kommenteeris Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna spetsialist Siret Vildo.
Tema sõnul on finantseerimisasutustele väljastatud laenumahu kuised kõikumised võrreldes muude sektoritega suured, mistõttu ei saa antud laenumahu vähenemist pidada erakordseks. "Võimalik, et väärtpaberi tagatisel võetud laen maksti pangale lihtsalt tagasi, aga täpsemalt saavad kommenteerida siiski pangad," veeretas Vildo palli kommertspankade vastutusalasse tagasi.