Vaid mõni üksik vald saneerib enne valimisi

Vallajuhid ütlesid Äripäevale, et saneerimine tähendaks, et võimulolijad tunnistaksid iseenda saamatust ja valla sisulist pankrotti.Augusti lõpus uuendas valitsus määrust, mis annab raskustes valdadele võimaluse küsida viimases hädas kahte liiki toetust: ühekordset toetust ja saneerimistoetust, kokku 30 miljonit krooni. Moodustamisel on ka riiklik saneerimiskomisjon ministeeriumide ja omavalitsusliitude finantsspetsialistidest.

Imavere vald võttis saneerimise ette

"Arvan, et see on nii ja naa. Osa inimesi arvab, et vallatöötajad saavad palju palka, ja nemad plaksutavad käsi," nentis ta. "Samas on see karuteene meie tulumaksule."Rõžovi sõnul on nad ka riigilt raha taotlenud, kuid siiani pole sentigi saanud."Me pole ministeeriumidest isegi vastust saanud. Oleme jännis. Saneerimist on arutatud siin kümneid kordi, kuid me ei taha seda teha - see on äärmuslik abinõu. Me usume, et järsku ikka on kuskil võimalus, loodame palgakärpega jalad alla saada."Hanila vald plaanib esialgu riigilt küsida ühekordset toetust, kuid vallavanem Arno Peksar ei välista tulevikus saneerimist.

Kriminaalmenetlus peatas rahalaekumise

Teisest kvartalist on peatatud seoses kriminaalmenetlusega Nordkalki Kurevere karjääri vanas kaevanduses kaevandusõiguse tasude maksmine.

"Kui riik ei hoiaks neid tasusid kinni, oleks me omadega toime tulnud ega peaks toetust küsima," ütles Peksar.Hanila vallas on olukord nutune. Kui 2008. aasta eelarve oli 27 miljonit krooni, siis tänavu on see 21 miljonit. Enne valimisi tuli Peksaril teha töötajate 10protsendiline palgakärbe, kuid eelarves on endiselt puudu miljon krooni."Esitame avalduse toetuse saamiseks, tõmbame ise veel kulusid kokku ja loodame, et kaevanduseõiguse tasud meile laekuvad. Kui uut kaevandust käiku ei lasta, tuleb saneerimise peale välja minna," ütles Peksar.Vallajuhid tunnistasid, et aasta lõpp tõotab paljudele tulla väga raske.

Regionaalminister soovitab ühineda

Siim Kiisler

regionaalminister

Kahjuks on juba raskustesse sattunutele head nõu raske anda, sest praegune olukord sõltub eelkõige headel aegadel tehtud liiga optimistlikest otsustest. See, kuidas olukorrast välja tullakse, sõltub otseselt omavalitsuse otsustusjulgusest ja tegutsemiskiirusest.Kui raha varem kavandatuks ei jätku, tuleb tulud ja kulud võimalikult ruttu üle vaadata ja minna üle kokkuhoiurežiimile. Kahjuks ei ole riik siin omavalitsustele olnud parim eeskuju. Otsustamise edasilükkamine ja maksmata arvete sahtlisse kogumine teeb olukorra ainult keerulisemaks. Loota, et riik tuleb ja maksab maksmata arved lihtsalt ära, pole ka mõtet.Kui on selge, et eelarve ülevaatamisest ei piisa, tuleks kaaluda ühinemist naabritega. Soovitan KOVdel tõsiselt mõelda ühinemise võimalusele ja alustada naabritega läbirääkimisi võimalikult varakult, kuni ka naabrid on huvitatud. Kui ühinemisplaaniga viivitada, juhtub see, millele olen juba varem tähelepanu juhtinud - pankroti äärel KOVdega ei taha tugevamad naabervallad end enam siduda. Siis pole enam millegi vahel valida.Viimane võimalus on taotleda riigilt saneerimistoetust. See tähendab, et omavalitsuse tulud ja kulud vaadatakse enne toetuse andmist väga hoolikalt üle, võetakse kontrolli alla ning kohapealne otsustusruum jääb siis juba üpris õhukeseks.

Kommentaarid

Sirje Tobreluts, Laheda vallavanem

Meil on palgad välja makstud ja olukord väga hull pole. Saneerimine tähendab sisuliselt likvideerimist ja iseenda pankroti väljakuulutamist.Volikogus me kindlasti räägime sellel teemal, kuid saneerimist me teha ei kavatse.Kaido-Allan Lainurm, Vasalemma vallavanemLoomulikult oleme tuleviku peale, sh toetuste küsimuse ja saneerimise peale mõelnud. Samas nõudmised saneerimistaotluse esitamiseks on väga suured, tingimused karmid ja tähtajad kiired.Olukord pole nii hull, et peaksime saneerima. Selleks peaksid vallal olema pikaajalised makseraskused, kuid neid meil pole. Oleme suutnud kulusid kärpida. Ühegi omavalitsuse jaoks pole saneerimine hea otsus. See on viimane võimalus ja näitab, et vallajuhid on suutmatud valda juhtima.

Tuuga on. On olnud paremaid aegu. Augusti seisuga oli ligi 1 miljoni krooni tulumaksu alalaekumist.

Väino Kivirüüt, Laeva vallavanem

Saneerimist me ei kavatse, kuid oleme riigilt taotlenud abi hariduskulude katmiseks. Et peaksime põlvili riigilt raha küsima, seda pole.

Saneerimine pole volikogus arutlusel olnud. Hing päris kinni pole, võlgnevusi ka pole. Aasta lõpuni tuleb ots otsaga kokku. Valimised tulevad ja uuele volikogule ei taha saneerimisotsuse näol karuteenet teha. Elame üks päev korraga.

Tõnu Osa, Nõva volikogu esimees

Saneerimise eesmärk on omavalitsuse finantsvõimekuse taastamine. Ehkki saneerimise käigus võib ka riik mingil määral rahalist abi osutada, tuleb omavalitsuse eelarve saada korda pikemaajaliselt.

Sulev Liivik, rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juht

Saneerimise korral tuleb KOV-l eelarvet planeerida ja ka korrapäraselt üle vaadata ministeeriumi spetsialistide abiga. Uute kohustuste võtmine saab toimuda ainult erandjuhul.Viimased saneerimismenetlused on pärit 2006. aastast, kus suure võlakoormuse tõttu võttis rahandusministeerium neljaks aastaks oma finantskontrolli alla kaheksa omavalitsust. Enamasti oli tegemist omavalitsuste laenudega küttesüsteemide ümberehitamiseks.

TAUST • Valitsus kinnitas 27. augustil määruse, millega muudeti tasandusfondi eraldiste jaotuse korda ning kehtestati KOVde tulubaasi stabiliseerimise meetmed ja nende tingimused, lisaks eraldati KOVdele toimetulekutoetuste maksmiseks täiendavalt 37,2 mln kr.• 37,2 mln krooni eraldas valitsus augusti lõpus kohalikele omavalitsustele täiendavalt toimetulekutoetuste maksmiseks.

Vallad saavad toetust taotleda

• Meetmeid on kaks - üks reguleerib suurema kui 20% tulude langusega silmitsi seisvate omavalitsuste tarbeks ühekordse abi andmist tasandusfondist (15 mln kr), teisega sätestati kuni 15 mln kr kasutamine tasandusfondist saneerimistoetusena.• Moodustamisel on ka saneerimiskomisjon, kuhu hakkavad kuuluma rahandus- ja siseministeeriumi ning omavalitsusliitude esindajad.•NUMBER

• 50% palgakärbet kõigile vallatöötajatele peale õpetajate kaalub rahahädas Meeksi vald, kes juba kevadel oli sunnitud tegema 10protsendilise palgakärpe.