• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ülevõtmisreeglid on veidi muutunud

    Neljapäeval Eesti Telekomi aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul oli kohal tavapärasest rohkem aktsionäre. Üks teema, mille kohta koosoleku läbiviijailt selgitust paluti, puudutas häälte arvu, millega saab otsustada ülevõtmispakkumise tagasi lükanud aktsionäridelt aktsiate ülevõtmise (nn squeeze-out).
    Lühike vastus on, et üldjuhul peab aktsiate kohustusliku ülevõtmise poolt olema vähemalt 95 protsenti aktsiatega esindatud häältest, erandjuhtudel piisab 90 protsendist. Erandit saab rakendada 3 kuu jooksul pärast ülevõtmispakkumist ja vaid eeldusel, et pakkumise tulemusel omandati ülevõetavas ettevõttes vähemalt 90 protsendi suurune osalus.
    Alates 2001. aastast on äriseadustikus üldine kord puhuks, mil suuraktsionär soovib oma huvide paremaks teostamiseks väikeaktsionäridelt osalused välja osta. Suur- ja väikeomanike õiguste tasakaalustamiseks sätestab seadus, et kohustuslikku ülevõtmist saab algatada vaid 90protsendilise osaluse omanik, ülevõtmisega peab nõus olema vähemalt 95 protsenti aktsiatega esindatud häältest.
    2007. a võeti Eesti õigusesse üle ELi direktiiv ülevõtmispakkumiste kohta. Direktiiv näeb ette, et ülevõtmispakkumise tegijal on teatud juhtudel võimalik pakkumise tagasi lükanud väikeaktsionärid kohustuslikus korras välja osta. Väärtpaberituru seadus täpsustab, et kolme kuu jooksul pärast ülevõtmispakkumise perioodi lõppu tehtaval ülevõtmisel piisab kohustuslikuks ülevõtmiseks 90 protsenti häältest üldkoosolekul.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Auhinnatud personalijuht: mida kaasa pakkida 2021. tööaastast?
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Donald Trumpi meediafirma läheb kaasama 1 miljardit dollarit
Ameerika Ühendriikide endise presidendi Donald Trumpi uus meediaettevõte teatas, et jõudis kokkulepeteni kaasata investoritelt ligikaudu 1 miljard dollarit, vahendab Reuters.
Ameerika Ühendriikide endise presidendi Donald Trumpi uus meediaettevõte teatas, et jõudis kokkulepeteni kaasata investoritelt ligikaudu 1 miljard dollarit, vahendab Reuters.
Omikron jõudis Lätti
Omikroni nimega uus koroonatüvi tuvastati pühapäeval Lätis, vahendab Läti ringhääling LSM.
Omikroni nimega uus koroonatüvi tuvastati pühapäeval Lätis, vahendab Läti ringhääling LSM.
Valgevene lubas uutele sanktsioonidele vastata sõjaväelise kiirusega Migrandikriis ähvardab Vene toiduainetööstuste tarneid
Eile õhtul teatasid Euroopa Liit, USA, Kanada ja Suurbritannia Valgevene poliitikute ning ettevõtete vastu suunatud majandussanktsioonide laiendamisest, millele Valgevene tunnustamata riigipea Aljaksandr Lukašenka on lubanud vastata kiiresti.
Eile õhtul teatasid Euroopa Liit, USA, Kanada ja Suurbritannia Valgevene poliitikute ning ettevõtete vastu suunatud majandussanktsioonide laiendamisest, millele Valgevene tunnustamata riigipea Aljaksandr Lukašenka on lubanud vastata kiiresti.