Seadustatud huvide konflikt

Tagajärg: mõni nõustaja otsustab vahendustasu suuruse järgi, kas vaevuda seltsi pakkumist analüüsima või mitte. Ehk vahendaja hakkab oma ärihuvidest lähtuvalt otsustama, kes on n-ö pildil, kes mitte. Euroopa Komisjon jt finantsteenuste turge korrastavad organisatsioonid on juhtinud tähelepanu sellele, et sõltumatust lubava nõustaja tasustamine teenusepakkuja poolt päädib kliendi jaoks kahjulike otsustega.

Taani, Norra, Soome, Slovakkia on huvide konflikti vältimiseks kehtestanud nn netohinnastamise põhimõtte: klient tasub nõustamise eest ise. See võimaldab tal vahenduse eesmärgid ja tasu suuruse ise maakleriga kokku leppida ning turult parima hinna ja kvaliteedi suhtega maakleriteenuse pakkuja välja valida. Samamoodi oleme Eestis harjunud tasustama näiteks kinnisvara- ja väärtpaberimaaklereid.

Miks siis kindlustuses pole asja sama lihtsalt lahendatud? Nelja-aastase arutelu kokkuvõtteks võib öelda - täielik Mahtra! Status quo säilitajate väited on demagoogia kullafond. "Klient on rahul" - klient lihtsalt ei tea, et u 100 miljonit krooni tema raha läheb igal aastal tuulde.

"Maakler tagab konkurentsi" - maakler on aidanud hoida jaekliendi ostuotsuseid nelja suure pangamaja kontrolli all.

"Maakler langetab kindlustuse hinda" - mainitud 100 miljonit on peenraha, suurima osa kindlustuse hinnast moodustavad väljaminekud kahjude katteks ja nende muutuse kujundab klient oma riskikäitumisega.

"Suured kindlustusseltsid teevad kartelli" - huvitaval kombel ei jookse seltside hulgas muutuse pooldajate/vastaste vaheline joon turuosa suurust või ärilist iseärasust (nt sõltumatu müügivõrgu omamine) pidi.

Kõige krooniks on väidetud, et "maaklerid suretatakse välja". Olge nüüd, klient soovib ikka parimaid kindlustusspetse endale appi!