Tasku juhtum näitas süsteemi nõrkust

TÜV Eesti OÜ on viinud ja viib läbi tuletundlikkus- ning tulepüsivuskatseid, väljastab katseprotokolle ning klassifitseerimisstandardites ette nähtud vormikohaseid klassifitseerimisraporteid (KLR).

Märtsis-aprillis teabepäringu korras saadud Tasku ehitamise dokumente analüüsides sai selgeks, et TÜV Eesti ei olnud kahtlaste ustega kuidagi seotud, ühtlasi ilmnes selgelt tuleohutusnõuetega ehitustoodete vastavushindamise süsteemi nõrkus. See tähendab, et mistahes järelevalvetöötajatel puudub praktiliselt võimalus võrdlemiseks (kiirinspekteerimiseks), kas paigaldatavad konstruktsioonid ikka on need, mida on deklareeritud. Neil puudub seaduslik alus selliseid võimalusi andvaid dokumente küsida. Ka viimases MKM määruse nr 123 versioonis (24.08.2009) taolist dokumenti nimetatud ei ole.

Ometi on Euroopa standardite süsteemis selline dokument olemas - klassifitseerimisraport, mille vormid on klassifitseerimisstandardites (KLS) ette antud. KLS ei saa olla sertifitseerimise aluseks, kuna see ei tõenda vastavust, vaid on kokkuvõte katsetulemuste võrdlusest klassifitseerimiskriteeriumidega. Standardikohane KLR peab reeglina sisaldama nii palju andmeid katsetatud ja klassifitseeritud toote kohta, et järelevalvetöötajatel oleks vajadusel võimalik ka ehitusobjektil läbi viia paigaldatavate toodete kiirinspekteerimine.

Ükski vastavussertifikaat selleks piisaval määral infot ei pea sisaldama, katseprotokoll aga on kiirülevaate jaoks liiga mahukas ning sisaldab ka tundlikku infot tootja jaoks. Vastavussertifikaadid on vajalikud ja kasutatavad eelkõige projekteerimisstaadiumis. Ehitamise käigus, nagu praktika näitab, jääb pelgalt sertifikaadist väheks.

Autor: ÄP