• OMX Baltic−0,36%300,2
  • OMX Riga0,01%893,58
  • OMX Tallinn−0,51%2 070,41
  • OMX Vilnius0,49%1 205,44
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 1000,51%8 819,12
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,92
  • OMX Baltic−0,36%300,2
  • OMX Riga0,01%893,58
  • OMX Tallinn−0,51%2 070,41
  • OMX Vilnius0,49%1 205,44
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 1000,51%8 819,12
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,92
  • 25.11.09, 19:36
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Advokaat: põhjendamatu pankrotiavalduse esitajat tuleks karistada

Advokaat Raino Paroni sõnul on pankrotiga ähvardamine ja põhjendamatute pankrotiavalduste esitamine sagenenud. Selle levikut piiraks kohtu määratavad rahalised karistused.
Järgneb advokaat Raino Paroni kommentaar.
Antud eelnõu (Kohtutäituri seadus - toim) puhul on tegelikult tegemist pigem ühe detailiga, mis puudutab pelgalt pankrotimenetluse algatamise kui teatud tähendusega mõiste kaotamist, kuid mis protsessis kui sellises mingeid olulisi muudatusi kaasa ei too.
Tänasel hetkel näeb pankrotiprotsess välja lühidalt selline: 1. kohtule esitatakse avaldus pankrotimenetluse algatamiseks, 2. kohus algatab pankrotimenetluse ja nimetab ajutise halduri, kelle ülesandeks on uurida, kas võlgnik on püsivalt maksejõuetu, 3. kui selgub, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, siis pankrotimenetlus jätkub ja kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Kui leitakse, et tegemist ei ole püsiva maksejõuetusega, pankrotimenetlus lõpetatakse.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seega võib tekkida olukord, kus keegi esitab maksejõulise ettevõtte vastu pankrotiavalduse, mille tulemusena algatatakse ka esmalt pankrotimenetlus. Selline pankrotimenetlus küll teatava aja pärast lõpetatakse, kui võlgnik on tõesti maksejõuline, ent juba ainuüksi seaduse terminikasutus põhjustab hulga segadust ja arusaamatusi.
Kui küsimusele, kas te olete pankrotis, vastatakse "ei, meie suhtes on lihtsalt algatatud pankrotimenetlus", saavad sellest aru üksnes juristid. Pankrotiseaduse muudatustega kavandatakse see segadust tekitav pankrotimenetluse faas ära kaotada.
Panktoti protsess näeks seejärel välja järgmine:  1. kohtule esitatakse avaldus pankrotimenetluse algatamiseks, 2. kohus nimetab ajutise halduri, kelle ülesandeks on uurida, kas võlgnik on püsivalt maksejõuetu, 3. kui selgub, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, rahuldab kohus pankrotiavalduse ning kuulutab välja võlgniku pankroti, sellest hetkest algab ka pankrotimenetlus. Kui võlgniku maksejõuetust ei tuvastata, jääb pankrotiavaldus rahuldamata. Seega kaob ära võimalus, et maksejõulise ettevõtte suhtes viiakse läbi pankrotimenetlust.
Omaette küsimus on pankrotiavalduste kasutamine n-ö pahatahtlikult. Pingestunud majandusolukorras on suurenenud nii põhjendatud kui ka põhjendamatute pankrotiavalduste esitamine ning praktika on tõepoolest toonud juhtumeid, kus pankrotiavalduse esitamise ja sellest avalikkuse informeerimisega loodetakse teist poolt ähvardada ning kujundada sellest omamoodi tööriist võlgade sissenõudmisel.
Samas on raske uskuda, et pankrotimenetluse algatamise mõiste kaotamine seadusest olukorda parandaks ning aitaks vältida põhjendamatute avalduste esitamist või sellega ähvardamist - pigem peaks kohtud senisest aktiivsemalt karistama põhjendamatute avalduste esitajaid, seda kasvõi kõigi menetlusega seotud kulude tasumise kohtusega põhjendamatu avalduse esitajale.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 18 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele