Siseministeerium uuriski asja ja leidis, et pakendiringluse tegevus ei ole piisavalt avatud ja läbipaistev. MTÜ veebilehel ei ole avalikustatud ülevaadet eelmise aasta tegevusest ega 2008. aasta majandusaasta aruannet.
Lisaks heidetakse Pakendiringlusele ette, et nad on paigutanud saadud raha ettevõtlusse ja kinnisvarasse, mille tegevuse ja kasutamise eesmärk on majandustegevus (jäätmete ladustamine), ühingu juhtide, liikmete ja jäätmekäitlejate vahelised finantssuhted ei ole piisavalt läbipaistvad, puuduvad andmed teenuste ostmise kohta konkurentsi reeglite kohaselt.
Küsitav on ühingu praktika eripakkumiste tegemisel suurettevõtetele ehk võrdse kohtlemise printsiibi täitmine. Kontrollimist vajaksid ka finantssuhted Rehviliidu ja Elektroonikaromuga, kuivõrd kõigi kolme ühingu juhtimine ning tegevus on tihedalt kokku koondunud, samas kui Pakendiringlusel pole palju liikmeid, mis tagaks juhtide tegevuse üle piisava järelevalve.
"MTÜ Eesti Pakendiringlus kui korduva rikkuja suhtes teen ettepaneku kaaluda akrediteerimise otsuse kehtetuks tunnistamist," lõpetas Pomerants kirja.
Pakendiringluse juhataja Aivo Kangus ütles, et nad ei ole siseministri kirja veel näinud ning seetõttu ei saa seda ka kommenteerida.
Novembris sõnas Pakendiringluse ja Rehviliidu esindaja Anti Tammeoks intervjuus Äripäevale, et Ragn-Sellsi palve algatada ettevõtte sundlõpetamine ei ole põhjendatud.
"Ragn-Sellsi kirjas toodud viited, et Pakendiringlus teeb põhikirjavälist tegevust Võrus ja Karksis, samuti väited, et Pakendiringlus tegeleb jäätmekäitlusega, ei vasta tõele. Jah, aastaid tagasi tegime jäätmeloa metallijäätmete käitlemiseks, sest Eestis polnud ettevõtet, kes tegeleks 200-liitriste vaatidega. Nüüd ei tegele me sellega enam ammu," selgitas ta. Riigikontroll vastas Ragn-Sellsi kirjale, et kavandavad jäätmete kogumise teemalist auditit.