Pillesaar pettunud tugiteenuste jätmises riigile

„See, et riik ei ole valmis erasektori investeeringuid võtma, on väga üllatav olukorras, kus riigi rahavoolisi väljaminekuid tuleb vältida,“ kommenteeris Pillesaar, viidates nii 2010. aasta riigieelarvele kui majanduse jätkusuutlikkuse tagamise vajadusele pikemas perspektiivis. Tema hinnangul on tegemist puhtalt poliitilise kasu saamise otsusega, pidades silmas järgmisi valimisi.

Kuna riigi osakaalu poolest SKP-s oleme käesoleva kriisiga Euroopa Liidu etteotsa jõudnud ja ettevõtete maksustamises ei ole me enam ammugi konkurentsivõimeline riik, siis ootaks Pillesaar eraettevõtjana võimulolevatelt paremerakondadelt jõulisemaid samme riigi efektiivsuse tõstmiseks.

Erasektori jaoks tehti tema sõnul selles mõttes rahuldav otsus, et riigiasutuste tugiteenuste projektiga otsustati edasi minna ja et erasektoriga plaanitakse koostööd vajaliku oskusteabe ning arenduste sisseostmisel. „Samas ei oodata erasektorilt mingeid investeeringuid, kuna seda soovib riik ise teha,“ nentis Pillesaar.

1. Riik moodustab 100% riigi omanduses oleva äriühingu tugiteenuse osutamiseks. Kõigil täidesaatvatel riigiasutustel on kohustus (põhiseaduslikel institutsioonidel võimalus; perspektiivis ka kohalikel omavalitsustel, teistel avalik-õiguslikel isikutel, riigi poolt loodud sihtasutustel jne) tsentraalse finantsarvestuse süsteemiga liituda, v.a. kaitsepolitseiamet ja teabeamet. Juhtimisfunktsioon läbi finantsjuhi ametikohtade jääb riigikantseleis ja 11 ministeeriumis (hõlmates ministeeriumi valitsemisala tervikuna) alles. See tagab ministeeriumile piisava juhtimisinformatsiooni kogu ministeeriumi valitsemisala korraldamiseks.

2. 100% riigile kuuluvale äriühingule antakse üle antud funktsioonide teostamiseks seni kasutusel olnud vara. Samuti tehakse kõigile antud ülesandeid seni täitnud teenistujatele (soodustingimistel)/töötajatele ettepanek asuda töölepinguga tööle antud ettevõttes.3. 100% riigile kuuluva äriühingu vormis tegutseva teeninduskeskuse ja riigi vahel sõlmitakse leping, kus fikseeritakse tugiteenuste osutamise organisatsiooniline ja funktsionaalse ulatus. Sellest lähtuvalt määratakse ülevõetavate teenuste hind, tuginedes tänastele riigieelarvelistele kuludele ja tegevustele.4. Väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse kaudu leitakse rahandusministeeriumi kui moodustatud äriühingu aktsiate valitseja poolt viieks aastaks erasektorist partner äriühingu juhtimise korraldamiseks lepingu alusel. Hankemenetluse tulemusel sõlmitakse juhtimisettevõttega leping, milles lepitakse kokku kvaliteedistandardid, kasutatav tehnoloogiline platvorm ja planeeritud efektiivsusvõidu jagamise valem.5. Juhtimisettevõte teeb (juhul kui riik ei soovi ise investeerida arendusteks vajalikku hinnanguliselt umbes 60 mln krooni) vajalikud investeeringud seatud eesmärkide saavutamiseks.6. Riik jääb äriühingu omanikuks ning riigiga lepingu sõlminud eraettevõtja viib teenuskeskuse 5 aasta jooksul kokkulepitud kvaliteedi- ja efektiivsusnäitajateni.7. Riik saab toimiva teenuskeskuse soovi korral müüa või jätta edasi riigi omandisse.

allikas: Jaan Pillesaar