- OMX Baltic−0,05%309,35
- OMX Riga−0,09%869,03
- OMX Tallinn−0,03%2 077,8
- OMX Vilnius0,03%1 210,02
- S&P 500−0,56%5 888,55
- DOW 30−0,58%42 098,7
- Nasdaq −0,51%19 100,94
- FTSE 100−0,59%8 726,01
- Nikkei 2251,32%38 219,07
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%89,74
- OMX Baltic−0,05%309,35
- OMX Riga−0,09%869,03
- OMX Tallinn−0,03%2 077,8
- OMX Vilnius0,03%1 210,02
- S&P 500−0,56%5 888,55
- DOW 30−0,58%42 098,7
- Nasdaq −0,51%19 100,94
- FTSE 100−0,59%8 726,01
- Nikkei 2251,32%38 219,07
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%89,74
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinna eelarvesse laekus mullu 95% plaanitust
Eelmisel aastal laekus Tallinna linnakassasse 6,9 miljardit krooni, mis moodustab 94,7% aastasest rahakäibe plaanist.
Tingituna 2009. aastal süvenenud majanduslangusest, muudatustest seadusandluses, mis vähendasid omavalitsuste tulubaasi ning riigieelarvest ettenähtud toetuste vähendamisest laekus linnakassasse 2009. aastal ligi 900 miljonit krooni vähem kui 2008. aastal, teatas Raepress.
Linna vabade rahaliste vahendite jääk oli aasta lõpuks 86 miljonit krooni. Juulis ütles linnapea Edgar Savisaar, et "aasta lõpuks prognoosib linn vabade vahendite jääki summas ligi 380 miljonit krooni, mis tagab kulutuste tõrgeteta rahastamise ka 2010. aasta alguses".
Maksutulu laekus aastaga neli miljardit krooni, mis on 96,8% aastaks kavandatust, sh üksikisiku tulumaksu 3,6 miljardit ehk 96,8%, maamaksu 314,5 miljonit krooni ehk 98,6% ja kohalikke makse 122,3 miljonit ehk 79,5% aastaplaanist.
Üksikisiku tulumaksu laekus planeeritust vähem tööpuuduse kasvu ning ettevõtete kasvanud maksuvõlgnevuste tõttu. Tulu saajate arvu ja keskmise palga langusest tulenevalt oli 2009. aasta novembri maksustatav tulu Tallinnas kokku 16,2% väiksem kui aasta tagasi.
Nii tulumaksu kui maamaksu laekumisi mõjutas lisaks maksuvõlgnevuste kasvule ka maksukorralduse seaduse muudatus, millega võeti 2009. aastast alates maksu- ja tolliametis kasutusele üks ettemaksukonto, mis võimaldab riigieelarvesse laekuvate maksude võlgnevuste kustutamist linnale ülekandmisele kuuluvate maksude arvelt.
Tulenevalt majandusaktiivsuse langusest ning maksuvõlgnevuste kasvust laekus linnale planeeritust vähem ka kohalikke makse, s.o reklaamimaksu, teede ja tänavate sulgemise maksu ning parkimistasu. Reklaamimaksu laekus 28,3 miljonit krooni ehk 79,8%, teede ja tänavate sulgemise maksu 15,5 miljonit ehk 67,4% ning parkimistasu 78,5 miljonit ehk 82,3% planeeritust.
Linna asutuste majandustegevusest laekus aastaga 968 miljonit krooni, mis moodustab 90,6% plaanitust.
Muid tulusid laekus 2009. aastal kokku 55 miljonit krooni, millest suurima osa moodustasid laekumised trahvidest summas 25 miljonit.
Toetusi laekus kokku summas 1,16 miljardit krooni, mis moodustab 101% kavandatust. Toetustest ligi 90% moodustavad sihtotstarbelised vahendid õpetajate palkadeks, toimetulekutoetuseks, koolilõuna toetuseks, kiirabiteenuse osutamiseks jms.
Linna investeerimistegevusest laekus 2009. aastal linnakassasse 250 miljonit krooni, moodustades 87,9% prognoositust. Dividendidest laekus linnale 85 miljonit, mis on 100% aastaks kavandatust, sh ASilt Tallinna Vesi 79,8 miljonit ja ASilt Tallinna Prügila 5,2 miljonit.
Hetkel kuum
Vastavalt planeeritule laekus linnale tulu ka aktsiakapitali vähendamisest, sh ASilt Tallinna Soojus 48,2 miljonit ning ASilt Lasnamäe Tööstuspark viis miljonit, kokku seega 53,2 miljonit krooni.
Põhivara müügist laekus kokku 92 miljonit krooni ehk 70,6% kavandatust. Laekumised põhivara müügist jäid oodatust väiksemaks eelkõige tingituna kinnisvaraturu madalseisust ja üldisest majandusolukorrast, mis on vähendanud kinnisvara ostuhuvi ning teisalt ka finantskriisi mõjudest, millega kaasnes võimaluste vähenemine kinnisvara ostutehingute finantseerimiseks.
Finantstulu linna vabade vahendite paigutamisest laekus 16,8 miljonit krooni ehk 105% planeeritust.
Linn võttis 2009. aastal investeerimistegevuse finantseerimiseks ligi sada miljonit krooni vähem laenu, finantseerides sama summa osas investeeringuid omavahendite arvelt.
Enimloetud
Viimased uudised
Ettevõte tegi 0,8 miljoni eest investeeringuid
Roheliste fondide hiilgus ja hukk. Järgmiseks AI-fondid?
Hetkel kuum
Soome börsi suurimate dividendimaksjate ülevaade
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele
Vana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinn
(+372) 667 0111
online@aripaev.ee