- OMX Baltic−0,79%300
- OMX Riga0,4%890,44
- OMX Tallinn−0,4%2 058,78
- OMX Vilnius0,22%1 195,11
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 1000,35%8 822,78
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,43
- OMX Baltic−0,79%300
- OMX Riga0,4%890,44
- OMX Tallinn−0,4%2 058,78
- OMX Vilnius0,22%1 195,11
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 1000,35%8 822,78
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,43
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hispaania siirdub otsustavalt ökoteele
Hispaania on väikeste sammudega astudes muutunud keskkonnasõbralikumaks kui ealeski varem.
Hispaanias olles tundub, et keskkonnasõbralikuks olemine on lihtsam kui Eestis. Siin on kõik tehtud loogiliseks, lihtsaks ning kergesti omandatavaks.
Näiteks prügikorraldus. Erinevatele prügitüüpidele mõeldud kastid on tänavatel absoluutselt igal pool, mitte ainult korteriühistute või eramajade kvartalites. Prügikastid on kenasti jaotatud värvide järgi ning selgesõnaliselt on peale kirjutatud, mis sorti prügi kusagile käib.
32aastane Maria Jose Garcia leiab, et ta ei oleks ealeski mõelnud prügi sorteerimisele, kui see poleks nii loogiliseks tehtud.
"Kui mul on veepudel kotis, mis vajab äraviskamist, ning tänaval on neli eri tüüpi prügikasti, siis loomulikult vaatan, kuhu ta panen," ütleb Garcia.
Ta tunnistab, et sorteerimisega harjumine võttis aega, kuid nüüd pole selles enam midagi ülejõukäivat.
Hispaania on tuntud kui plastikkottide paradiis - kilekotte jagatakse kõigis kauplustes. Seetõttu hoiab Hispaania Euroliidus kilekotitootjate edetabelis esimest kohta igal aastal toodetud 125 000 miljoni kilekotiga.
Nüüd on poodide kassade juurde ilmunud mitmekordselt kasutatavad kotid ning üha enam hakkab tekkima n-ö ökokassasid, kus saab maksta vaid siis, kui tuled enda kotiga või soetad ökoloogilise koti.
Hiljuti avati Andaluusias esimene supermarket, kus üldse kilekotte ei kasutata ning kampaania ajal said kliendid tasuta riidest koti.
Turul käimine on hispaanlaste seas pop - laupäeva hommikuti on turud rahvast paksult täis, kõik soetamas taludes kasvatatud juurikaid ja puuvilju.
31aastase Escarlata Gomise sõnul eelistab ta poodlemisele turul käimist, sest turult saadav kaup on tervislikum ning odavam.
Hetkel kuum
"Kõigile on teada, kuidas poodide puu- ja juurviljadele kõiksugu aineid peale lastakse," selgitab Gomis.
Jõudsalt luuakse ökopoode või laiendatakse supermarketite ökosektsioone, kus müüaksegi vaid mahetooted.
"Inimesed on hakanud muret tundma oma tervise pärast ning seetõttu proovitakse elada ka "rohelisemalt"," leiab 35aastane Mira Sanchez.
Siiski tema mahekleebisega tooteid ei osta, pidades neid praeguses majandusolukorras rikaste lõbuks.
Et Hispaania on üle aegade suurimas kriisis, on tarbimine kõigis sektoreis vähenenud. Hoitakse kokku, mõeldakse tulevikule. Raha ei käida ülekäe välja mõttetute asjade peale.
Murekoht on ka õhusaaste. Igal aastal sureb kehva õhukvaliteedi tõttu Hispaanias ligi 16 000 inimest. Peamisteks saaste põhjustajateks peetakse vanade seadmetega tööstusettevõtteid ja suurenevat autode hulka.
Sestap käivitati kampaania "Buss - parim valik!", mille eesmärk on panna inimesed ühissõidukeid kasutama. Selleks on lisatud uusi bussiliine, muudetud graafikuid kasutajasõbalikumaks ning hoolitsetakse ühissõidukite puhtuse eest.
Kuna Hispaanias näevad ühissõidukid välja justkui tuliuued, olen hakanud tõeliseks bussi- ja trammisõidufänniks.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele
Vana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinn
(+372) 667 0111
online@aripaev.ee