Pensioniea järk-järguline tõstmine alates 2017. aastast tagab praegustele ja tulevastele pensionäridele pensionitõusu, ütles peaminister Andrus Ansip.
Vastasel juhul peaks valitsusjuhi hinnangul pensionide väljamaksmiseks tõstma makse, vähendama pensione või tooma Eestisse massiliselt võõrtööjõudu.
"Kui pensioniiga mitte tõsta, jääb riigil tulevikus maksudena laekumata 2-3 miljardit krooni aastas," tõdes peaminister raadiosaates Reporteritund. Ansip tuletas meelde, et Eestis on viimase viie aasta jooksul vanaduspensionid kahekordistunud. "Peame kindlustame pensionäridele ka tulevikus vanaduspensioni, mis on vähemalt 40 protsenti keskmisest palgast," ütles ta.
Riigikogule saadetud eelnõu järgi hakkaks alates 2017. aastast pensioniiga kõigil järk-järgult kolme kuu võrra aastas tõusma ning 2026. aastaks peaks see nii naistel kui ka meestel olema 65 eluaastat, mis on levinum pensioniiga Euroopa Liidu riikides. Praegu on vanaduspensioniiga meestel 63 aastat ja naistel 60,5 aastat. Aastaks 2016 tõuseb pensioniiga ka naistel 63 eluaastani.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Väljapakutud kujul pensioniea tõstmine puudutaks ennekõike praeguseid kuni 50aastaseid inimesi. Praegused 50-56aastased, kelle pensioniiga saabub aastail 2017-26, satuvad üleminekuperioodi. Kõik vanemad kui 56aastased lähevad pensionile praegu kehtiva korra alusel.
Euroopa Liidu riikide üldisest pensionieast kõrgem on pensioniiga üksnes Iirimaal (66 eluaastat) ning madalam valdavalt Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, aga ka Prantsusmaal (60 eluaastat), kuigi ka seal on pensioniea tõstmine 65 eluaastani praeguseks juba otsustatud. Suuremas osas Euroopa riikides on pensioniea tõstmine kas juba kokku lepitud või kavandamisel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!