Igasta: pensionirahata börs jalgu alla ei saa

"Tallinna Börs erineb teistest, eeskätt suurematest börsidest muuhulgas kahel põhjusel.  Esiteks kohalik pensioniraha siinsel börsil praktiliselt ei osale. Teiseks ei liigu siin välismaiste indeksifondide raha.  Esimese fenomeni põhjustab asjaolu, et pensionifondidel ei ole ei kohustust ega stiimulit kohalikese aktsiatesse investeerida.  Teise põhjus seisneb selles, et Eesti ei ole ühegi rahvusvaheliselt laialt kasutatava aktsiaindeksi osa," ütles Igasta börsi tulevikuperspektiividest rääkides, lisades, et ilma pensioniraha osalemiseta nii väikses riigis nagu Eesti jätkusuutliku börsi ülesehitamine väga komplitseeritud.

"Ma ei tea ühtegi riiki Lääne-Euroopas, kus majandust või kapitaliturge oleks üles ehitatud kohaliku pensioniraha osaluseta. Vaadake kasvõi üle lahe Soome - kes omavad väiksemaid ja keskmise suurusega börsifirmasid?  Lisaks jaeinvestoritele on selleks eeskätt kohalik pensioniraha ja kindlustusseltsid. Meie pensionifondid osalesid küll aktiivselt siinsel rämpsvõlakirjaturul ja korralikult on investeeritud ka kõikvõimalike ebalikviidsetesse kinnistesse Balti või Ida-Euroopa suunalistesse kinnisvarafondidesse ja investeerimisfirmadesse, aga kohalikul börsil kaubeldavate aktsiate osakaal on pensionifondide portfellis ajalooliselt olnud kaduvväike. Viimase põhjus on lihtne: siinsel börsil noteeritud aktsiad on võrreldes suuremate Ida-Euroopa, rääkimata arenenud maade, aktsiatest reeglina märksa ebalikviidsemad. Kui fondil on valida, kas võtta ebalikviidset Balti aktsiat või likviidsemat Poola oma, mis võrreldaval baasil on ühtmoodi atraktiivsed, siis valitakse likviidsem. Erinevalt lääneriikidest puudus siinsetel pensionifondidel nende loomisest alates kohustus hoida teatud osa portfellist Eestis või veel vähem siinsetes aktsiates.  Euroliidus on sellised piirangud mõningate eranditega (nt. Poola ja Rootsi) küll kaotatud, kuid vaadates kuidas pensionifondid oma varasid allokeerivad, on näha väga tugev koduturu eelistus, kaasa arvatud noteeritud aktsiate osas," selgitas investeerimisspetsialist.

Pensionifondide mitteosalemine siinsel aktsiaturul on turu arengu seisukohast väga suur probleem, sest siinne turg on väga väike ja ebalikviidne. "Kui tahetakse jätkusuutlikku börsi, siis pensioniraha peab leidma tee siinsele turule. Üksikutest Balti ja Ida-Euroopa suunalistest fondidest ning eraisikutest ei piisa selleks, et siin tekiks sellised kauplemismahud ja rahapakkumine, mis motiveeriks maaklereid tõsiselt kohalikke aktsiaid katma ja investoritele tõeliselt kvaliteetset teenust pakkuma.  Viimane on hädavajalik institutsionaalse rahapakkumise tekkele, mis võimaldaks muuhulgas ka väiksematel ettevõtetel aktsiaturult raha kaasata," rääkis ta.

Igasta meenutas ka seda, et Tallinna börsi loomisest alates näitab ajalugu, et suurem välisraha tuleb, kui keskkond ja sentiment on väga optimistlik ja läheb siit esimeste tõsisemate ohumärkide tekkimisel: "Sellisel rahal ei ole reeglina huvi siinsel ebalikviidsel turul pikki positsioone võtta.  See tingib olukorra, kus kohaliku kapitalituru „uks“ uute võimalike emitentide jaoks on avatud ainult tugeva pullitsükli ajal, seda eriti väiksemahulisemate tehingute puhul.  Eesti riigi tulevik arvatakse olevat seotud targa ja eksportiva majandusega.  Selle kõlab küll hästi, kuid see eeldab, et ettevõtjatel on igakülgsed võimalused oma äri rahastamiseks, s.h. börsi abil omakapitali kaasamiseks.  Väiksema tehingumahu korral julgen täna väita, et seda võimalust ei ole. Minu argumendi parimaks kinnituseks on n.n. alternatiivturg ehk First North, kus alates selle loomisest pole ühtegi aktsiat kauplemisele võetud vaatamata sellele, et oma olemuselt on alternatiivturg keskmisele Eesti börsiettevõttele palju sõbralikum ja paindlikum keskkond kui Tallinna Börsi põhinimekiri."

Pensionifondide osalemine oleks piltlikult öeldes nagu siinse aktsiaturu vundamendi ladumine, sest turul oleks sellisel juhul pika investeerimishorisondiga raha, mis „peab“ turul osalema, seda nii ka suurte langustsüklite ajal.  See omakorda aitaks vähendada väga drastilisi kukkumisi aktsiahindades ja suurendaks nii erainvestorite kui välismaiste institutsioonide usku siinse börsi väljavaadete osas, pakkus SEB Enskilda juht välja.

Kindlasti võib sellele tuua hulgaliselt ka vastuväiteid, eeskätt kapitali vaba liikuvuse printsiip, aga arvestama peab, et meie turg on ikka täielik erijuhtum. Kui seda raha ei saa siia regulatiivselt suunata, siis äkki saab seda kuidagi stimuleerida siia turule tulema, küsis Igasta. On väga raske näha, kuidas siinne aktsiaturg ilma pensionirahata jalad alla saab. 

Teine suurem asi, mida tuleks Igasta arvates kaaluda on kolme Balti riigi peale ühise börsi loomine: "Kolm väikest börsi nii väikse regiooni jaoks, mida välismaailm vaatleb kui ühte, on selgelt liiga palju. Peamine põhjus selle sammu astumiseks on lootus, et ühisena suudaks see turg täita vajalikud kriteeriumid et saada MSCI Emerging Markets indeksi koostisosaks.  See tagaks väga palju aktiivsema rahvusvahelise huvi Balti aktsiate vastu, sest Ida-Euroopa aktsia- ja indeksifondidel tekiks põhjus siia investeerida."

Arusaadavalt on idee tehnilises ja õiguslikus plaanis toores, sest kolmest börsist peab tekkima üks, tõdes Igasta.  "See on keerukas ülesanne mitte ainult tehnilise ja juriidilise teostatavuse seisukohast vaid ka huvitav väljakutse järelvalveorganitele aga ka kolmele NasdaqOMXi Balti üksusele.  Sellele ideele otsest pretsedenti minu teada ei leidu ja see tekitab täiendavat ebakindlust.  Aga siin peab olema innovatiivne, sest eeldatav tulemus on seda väärt.  NasdaqOMXi poolt planeeritav esimene samm, ühine kauplemiskeskkond, on kindlasti suur samm edasi," märkis ta.