Uudised
13. juuni 2010 kell 11:10

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Suri ekspankur Andres Bergmann

Endise ERA Panga omanik ja juht, viimasel ajala peamiselt Aafrikas äri ajanud Andres Bergmann suri 12. juuni õhtul.

Koos vanematega 1974. aastal Eestist Saksamaale siirdunud Andres Bergmann naasis kodumaale 1989. aastal.

Paari aasta jooksul asutas ta ERA Panga, kindlustusseltsid Polaris-Elu ja Polaris-Vara, haldusfirma Pro Investi ja Barclay Kinnisvara.

Bergmanni firmad olid aja jooksul üksteisega aktsia- ja muude tehingute kaudu sedavõrd läbi põimunud, et ühe firma hilisem põhjaminek haaras paratamatult kaasa ka kõik ülejäänud.

Kuna Bergmann tegutses omaette ja tema firmadevõrgustikku ümbritses teatud salapära, ristis ajakirjandus ta taskupankuriks.

Oma äriimpeeriumi loomise kõrval proovis Bergmann mõnda aega kätt ka riigiametnikuna. Kui 1992. aasta 15. septembril loodi majandusministeeriumi juurde omal ajal Saksamaal erastamist korraldanud Treuhandi eeskujul Eesti Erastamisettevõte, kutsus tollane majandusminister Olari Taal erastamisettevõtet juhtima Saksamaa-kogemusega Bergmanni.

Tõsi, Bergmann sai erastamisettevõtte eesotsas olla õige lühikest aega, sest tollane peaminister Mart Laar kutsus 26.11.92 erastamisettevõtte täies koosseisus tagasi. Aastatel 1993-94 oli Bergmann järgmise majandusministri Toomas Sildmäe nõunik.

ERA Panga ning kindlustusseltside nõukogu esimees ja põhiomanik Bergmann oli üldsuse silmis aastaid justkui american dreami kehastus: ajakirjandus presenteeris teda kui rikast, galantset ja kenadest naistest ümbritsetud meest, kes armastas koeri, kalleid autosid ning jahilkäimist.

Bergmanni impeerium hakkas murenema, kui Eesti Pank kuulutas 1998. aasta oktoobris välja ERA Panga moratooriumi.

KRONOLOOGIA

17 aastat tagasi, 4. juunil 1993 asutas Andres Bergmann kindlustusfirma ASi Polaris-Elu, mida asus juhtima Martin Kuusik. See pankrotistus 22. oktoobril 1999.

6. oktoobril 1998 kuulutas Eesti Pank välja ERA panga moratooriumi, kuna pank olevat makseraskustes.

7. juunil 1999 kuulutas kohus välja ERA panga pankroti. Prokuratuuri arvates tekitasid Bergmann ja tema kaasosalised ERA pangale 1999. aastal 214,4 miljoni kroonise kahju.

Kriminaalsüüdistuse saanud Bergmann võeti vahi alla 12. detsembril 2001, sest kardeti, et ta võib süüdistusest pääsemiseks hakata dokumente võltsima.

1. veebruaril 2002 vabastati ERA Panga eksjuht Andres Bergmann vahi alt, kui tema eest oli ära makstud tolle aja kohta rekordkautsjon, üks miljon krooni.

31. märtsil 2004 võeti pankrotistunud ERA Panga suuromanik ja endine nõukogu esimees Andres Bergmann tõkendi rikkumise pärast vahi alla.

2004. aasta 27. detsembri kinnitas Tartu maakohus lihtmenetluse kokkuleppe, mille kohaselt mõisteti Andres Bergmannile kolme aasta ja kolme kuu pikkune vanglakaristus.

Bergmann pääses vabadusse 5. detsembril 2005 olles talle lihtmenetluse kokkuleppega määratud 3 aasta ja 6 kuu pikkusest vanglakaristusest ära istunud veidi üle poole.

ERA panga pankrotimenetlus kestis viis ja pool aastat. Selle lõpuks maksti panga võlausaldajatele ehk panga klientidele välja 38 protsenti kaitstud nõuetest ehk kokku 115,8 miljonit krooni.

ERA panga vastu kaitsti kokku nõudeid 318 miljoni krooni ulatuses. ERA panga pankrotivara suurus oli 172 miljonit krooni.

Euroopa inimõiguste kohtu 29. mail 2008 avalikustatud otsuse kohaselt rikkus Eesti riik Andres Bergmanni suhtes Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 5 lõiget 3, mille kohaselt toimetatakse vahistatu viivitamatult kohtuniku ette (Bergmann võeti eeluurimise ajal vahi alla, kui ta ei osalenud ühel istungil, ning vaatamata sellele, et tema advokaat esitas oma kliendi kohta haiguslehe). Euroopa inimõiguste kohus mõistis Bergmanni kasuks riigilt hüvitusena välja ligi 50 000 krooni.

Viimastel aastatel tegutses Bergmann Lääne-Aafrika riigis Sierra Leone. Ajas seal koos oma endise võidusõidupartneri Tõnu Soomeri ja Hannes Hallikuga tee-ehitusäri. Samuti proovis ekspankur Sierra Leones laevandusäris kätt.

Autor: Kadri Paas, Kadri Paas

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

Pangandus