Ametnike palgakulu vähenes mullu 7% võrra
Avaliku sektori personalikulud vähenesid mullu üle-eelmise aastaga võrreldes seitse protsenti – riigisektoris 9% ja kohaliku omavalitsuse sektoris 4%.
Rahandusministeeriumi teatel on preemiate ja toetuste osatähtsus palgakuludes vähenenud, moodustades 2008. aastal üheksa protsenti avaliku sektori palgakuludest ning 2009. aastal kaks protsenti. "Pea kõigis personalistatistikas kajastatud valdkondades on tunda äsjase majanduskriisi mõju ning valitsuse eelarvepoliitilisi otsuseid," ütles ministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja kohusetäitja Tiina Tamm.
Personalikulude kärpimisel on asutused tema kinnitusel esmalt lõpetanud mitmesuguste erisoodustusmaksuga maksustatavate motivaatorite kasutamise ning erinevate hüvitiste ja toetuste maksmise. "Seejärel lõpetanud tulemustasude ja muude ühekordsete lisatasude maksmise, sõlminud ametnikega kokkuleppeid tasustamata puhkuse päevade kasutamise osas ning viimase võimalusena vähendanud igakuist töötasu," rääkis ta.
Personalikulude analüüsis vaadeldi kogu avalikku sektorit, kuhu kuuluvad nii riigisektori kui ka kohaliku omavalitsuse sektori asutused ja ettevõtted, mille omanikuks on riik või kohalik omavalitsus, sh riigi ja kohaliku omavalitsuse omandis olevad äriühingud.
Täna avaldatud avaliku teenistuse aastaraamatu andmeil vähenes Eestis ametnike arv aastaga 3,5 protsenti ehk 28 632 ametnikuni. Sellest 23 307 inimest töötas riigi ametiasutustes ning 5325 kohalike omavalitsuse ametiasutustes. Ametnike arvu vähenemine tuleneb asutuste ühendamistest, asutustesisestest struktuurimuudatustest ja osaliselt majanduslangusest tingitud koondamistest.
Suurimad ametiasutused 2009. aasta lõpu seisuga olid politseiamet 3984 ametnikuga, kaitsevägi ja kaitseliit 3692 ametnikuga, maksu- ja tolliamet 1834 ametnikuga, vanglad 1726 ametnikuga ja piirivalveamet 1680 ametnikuga.
Ministeeriumides töötas eelmise aasta lõpu seisuga kokku 2396 ametnikku. Suurimad olid välisministeerium (511 ametnikku) ja rahandusministeerium (278 ametnikku). Samas suurimad ministeeriumid koos valitsemisalaga olid siseministeerium (7455 ametnikku) ja kaitseministeerium (3970 ametnikku). Väikseim oli kultuuriministeerium 60 ametnikuga, koos oma valitsemisalaga 112 ametnikuga.
Kohalikest omavalitsustest oli suurim Tallinna linnavalitsus 1424 ametnikuga ning Tartu linnavalitsus 289 ametnikuga, väikseim oli kolme ametnikuga Piirisaare vallavalitsus.
Suured struktuurimuutused toimusid 2009. aastal keskkonnaministeeriumi valitsemisalas, kus moodustati keskkonnateenistuste, riikliku looduskaitsekeskuse ja kiirguskeskuse baasil uus valitsusasutus keskkonnaamet 324 ametnikuga ning korrastati ministeeriumi funktsioone ja juhtimisstruktuuri, mille tulemusena vähenes ametnike arv 280 võrra.
Samuti korraldati ümber ning ühendati eelmise aasta 1. juulist majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas autoregistrikeskus, maanteeamet, maanteeameti kohalikud asutused ja hallatavad riigiasutused maanteeametiks ja maanteeameti kohalikeks asutusteks (208 ametnikku). Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas lõpetati mullu 30. aprillil tööturuameti tegevus, mis tõi kaasa vähenemise 327 ametniku võrra.
Võrreldes 2008. ja 2009. aastat kukkus kaitseministeeriumis ametnike arv 15,5 protsendi ning kaitseressursside ametis 11 protsendi võrra ning suurenes kaitseväes ja kaitseliidus töötavate ametnike arv 5,2 protsendi võrra.
Rahandusministeeriumi valitsemisalas vähenes ametnike arv 7,7 protsendi võrra, sh ministeeriumis 17% ja statistikaametis 11,8% võrra. Riigikantseleis ja rahvusarhiivis kokku vähenes ametnike arv 83 võrra – vastavalt riigikantseleis 26,9% ja rahvusarhiivis 19%. Maavalitsustes vähenes ametnike arv 11% võrra ning põhiseaduslikes institutsioonides 9,6%.
Avaliku teenistuse aastaraamatut antakse välja igal aastal 23. juuniks, mille ÜRO peaassamblee on nimetanud avaliku teenistuse päevaks. Sel aastal järjekorras 11. avaliku teenistuse aastaraamatus antakse lisaks statistikale ülevaade ka riigieelarve juhtimisest, eurotoetuste kasutamisest ja personalijuhtimisest avalikus sektoris ning avaliku teenistuse eetika hetkeolukorrast ja arenguväljavaadetest.
Erinevalt eelmistest aastatest on statistika aluseks lisaks riigikantselei ja rahandusministeeriumi poolt riigiasutuste kaasabil koondatud andmetele esmakordselt ka riigi finantsarvestuse infosüsteemi andmed.