Rootsis presidendivalimiste moodi parlamendivalimised

Tema sõnavõttu toetavad publiku aplausipuhangud ja Rootsi suurima opositsioonipartei, sotsiaaldemokraatide juhi Mona Sahlini pilk. Rootsi parlamendivalimiste valimiskampaania oli eelmisel pühapäeval täies hoos.

Eestist vaadatuna võib tunduda kummaline, et Rootsis, kus töötuid 8,2%, on selle probleemi lahendamine sel pühapäeval toimuvate valimiste debati põhiteema. Rootslase seisukohast pole aga midagi imeks panna, sest töötus on kümnendi kõrgeimal tasemel, olles viimase pooleteise aasta jooksul pidevalt üle 8%. Headel aegadel oli see näitaja aga 5 ja 6 protsendi vahel. Suureks probleemiks peetakse just noorte töötust, 407 000 töötust moodustavad 15-24aastased umbes poole.

Peaminister Frederik Reinfeldti kriitikud heidavad talle ette, et just tema valitsusajal on töötus kasvanud kokku 120 000 inimese võrra. Reinfeldti juhitav Moderaatide partei püüabki end nendel valimistel kujutada töökohti loova parteina. Pealinna tänavatel rippuvad valimisplakatid väidavad koguni, et moderaadid on ainsad, kes on selleks võimelised.

Eelmisel nädalal välisriikide ajakirjanikega kohtudes rõhutas ka Reinfeldti parteikaaslane, rahandusminister Anders Borg, et inimesed tuleb tööturule tagasi saada ja tööturu paindlikkust parandada. Seda plaanitakse teha näiteks hariduse ja ümberõppe parandamisega samal ajal makse langetades, mis omakorda töökohti aitaks juurde luua.

Sotsiaaldemokraatide valimislubadus on sama, kuid meetodid veidi erinevad. Raha, millest moderaadid maksude langetamisega riigi ilma jätaks, lubavad sotsid investeerida töötajate sotsiaalsetesse garantiidesse, infrastruktuuri ja maksta noori palkavaile ettevõtetele lisatasusid.

Samas on ka moderaadid öelnud, et maksukärpeid võib teha alles siis, kui riigieelarvel on korralik ülejääk, mis tähendab seda, et kärpeid ei tuleks kindlasti järgmisel ja võib-olla ka 2012. aastal. Riigieelarve seisu plaanitakse turgutada riigi osaluste müümisega sellistes ettevõtetes nagu Nordea, TeliaSonera ja SBAB.

Tänavusi valimisi võib nimetada kahe kange - moderaatide ja sotsiaaldemokraatide - jõukatsumiseks, kus ülejäänud suuremad parteid on koondunud nende selja taha ja ka kampaaniat tehakse üheskoos. Liberaalkonservatiividest moderaatidega on liitunud sarnaste vaadetega kolm erakonda, kellega on moodustatud ka praegune koalitsioon. Parlamendis parteidest kõige enam kohti omavate sotside selja taga on vasakpoolsed ja rohelised.

Seetõttu on valimised kujunenud küllaltki isikukeskseks, võitlusareenil vaatavad teineteisega tõtt peaminister Reinfeldt ja sotside juht Sahlin. Rootslasi peetakse üldiselt rahvaks, kes valib pigem parteid kui poliitikuid, kuid nendest valimistest rääkides tõmbavad politoloogid paralleeli presidendivalimistega.

Valitsusparteidele paistab tulevik helge. Vaatamata Rootsi mõistes kõrgele töötusele on riik majanduskriisist kergelt läbi tulnud. Rootslased paistavad oma valitsusega rahul olevat ja ka viimaste kuudel tehtud arvamusküsitlused ennustavad võitu just liberaalidele.

Kui Sahlinil tuleb Reinfeldile alla vanduda, on see esimene kord ajaloos, mil sotsiaaldemokraadid kaotavad valimistel kaks korda järjest. Võidu korral saab Sahlinist aga Rootsi ajaloo esimene naispeaminister.

"Sotsiaaldemokraadid on endiselt Rootsi suurim ja tugevaim partei. Neil on tugev seos ametiühingutega ja ajalooliselt on neil olnud avalikkuses suur toetus. Ma usun, et nad jõuavad tagasi pildile," rääkis rahandusminister Borg eelmise nädala pressikonverentsil ja lisas, kerge muie suul: "Tagasi pildile, aga mitte valitsusse."

Uppsala ülikooli politoloogiaprofessor Li Bennich-Björkmani hinnangul ei tohiks seekordsetel valimistel panganduspoliitikale kuigivõrd mõju olla, sest valitsus asus pankadega tegelema juba kriisi alguses.

"Seda, kuidas Rootsi pangad käituvad nii Rootsis kui ka mujal, on juba kriisi algusest alates reguleerima hakatud. Detailsemate regulatsioonidega valitsus ei tegelegi, pangad on küllaltki autonoomsed, kuigi panganduskriis 2008. aastal mõjus (riigile - toim) häirekellana," selgitas Bennich-Björkman.

Põhiküsimus 2010. aasta valimistel on tööjõuturg, eriti noorte töötus. "Aga kui ma peaksin tooma välja mõne teema, siis see oleks hariduspoliitika, millega liberaalid on juba pikemat aega tegelenud," lisas politoloog.

Bennich-Björkmani sõnul seisneb kahe suurema partei välispoliitiliste seisukohtade erinevus selles, et sotsiaaldemokraatide blokk on lubanud nõuda kõikide Ameerika vägede välisriikidest tagasikutsumist ja vasakpoolsed tahavad tuua Rootsi väed tagasi Afganistanist. Liberaal-konservatiivide liit on aga läänesõbralikum ja osa neist pooldab ühinemist NATOga.

"ELi küsimustes on blokid pigem üht meelt. Rohelised on varem pooldanud EList väljaastumist, kuid on sellest ideest nüüd loobunud," märkis ta.

• Rootsi majandus kasvas teises kvartalis 4,6% võrreldes eelmise aastaga ja tööstus, hoolimata tagasilöökidest autotööstuses, seisab ikka tugevatel jalgadel.

• Järgnevateks aastateks ennustatakse vähemalt 3% kasvu aasta kohta.

 19.09 toimuvad Rootsis parlamendivalimised.

 

Autor: Väinu Rozental, Kadri Bank