Koit Brinkmann • 20. september 2010 kell 16:11

Oviir kritiseeris agentuuri rahaasju

Vastates riigikogulaste arupärimisele, ütles riigikontrolör Mihkel Oviir, et kliimaagentuuri loomiseks eraldati riigieelarvest 86 miljonit krooni ilma selge eesmärgita, samuti tekitavad muret agentuuri raha kasutamisega seotud otsused. 

„Kui vaadata rahaeraldamise viisi, tuleb tõdeda, et agentuuri loomiseks ja tegutsemiseks anti 86 miljonit, ilma, et oleks selge, milliseid ülesandeid ja kuidas agentuur täitma hakkab,“ rääkis Oviir.

Läinud aasta septembri keskpaigaks pidi valitsus esitama riigikogule agentuuri loomise põhimõtted, alusdokumendid ja rollikirjelduse. Siiani seda tehtud ei ole, valitsus ei ole seda isegi arutanud.

„Seega on riigikogu eraldanud ilma selge eesmärgita raha ja võtnud ise endalt võimaluse hinnata raha kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust,“ tõdes Oviir.

Riigikontrolöri sõnul ei ole praeguseks sellist agentuuri loodud, nagu Riigikogu saalis toimunud arutelude käigus lubati. „Kuigi kaheksa tegutsemiskuud on lühike aeg, et teha lõplikke järeldusi, tuleb siiski kurvastusega nentida, et seni on tegeldud põhiliselt projektide otsimisega, millele sobiks toetust anda. Saavutatud ei ole aga põhilist eesmärki – luua võimekus energiateemade terviklikuks haldamiseks,“ märkis Oviir.

Käesoleva aasta juulis ja augustis vaatas riigikontroll läbi ka agentuuri raha kasutamisega seotud otsused ning analüüsis raha kasutamise korraldust.

Kokkuvõtvalt oli vaatepilt Oviiri hinnangul murettekitav.

„Projekte on toetatud üldjuhul ilma avaliku konkurssi kuulutamata ning nii mõnigi projekti toetamine on küsitav. Näiteks otsustas agentuuri nõukoda ehitada maksumaksja raha eest Jõelähtme golfikeskusesse 4,6 miljoni krooni eest kaks passiivmajatüüpi ühepereelamut, mis väidetavalt hiljem maha müüakse,“ tõi ta näiteks.

Tänaseks on 86 miljonist kroonist reaalselt kulutatud ehk KredExi raamatupidamisest välja makstud 4,3 miljonit krooni ehk 5% eraldatud rahast. Agentuurilt saadud andmete järgi on planeeritud rahastada erinevaid projekte umbes 60 miljoni krooni ulatuses.

„Kindlasti ei peaks agentuuri põhitegevuseks olema aga toetuste jagamine. Selliseid asutusi on riigis piisavalt ning veel ühe toetustejagaja ülalpidamine oleks maksumaksja raha raiskamine,“ sõnas Oviir.

Tema sõnul peaks agentuur aitama raha jagamisel luua sellised toetused ja nende andmise tingimused, mis aitaksid kaasa riigi energiaeesmärkide täitmisele. „Ei ole mõtet loota, et neid ülesandeid saaks täita agentuur, kes tegutseb riigi sihtasutuse osakonna staatuses ning mille loomise ja juhtimise taga on sisuliselt üks erakond. Politiseeritud agentuuriga ei soovi ministeeriumid koostööd teha ja see ei ole minu väide, seda muret kinnitasid Riigikontrollile agentuuriga seotud inimesed ise. Ilmselt tuleb nõustuda – kildkondlikul agentuuril on igal juhul keeruline energia- ja kliimavaldkonna tegevuspoliitikat kujundada,“ tõdes Oviir.

Hetkel kuum