Valitsus kiitis heaks 2011. aasta riigieelarve

Eelarve tulude maht on 89,4 miljardit krooni. Tuleva aasta eelarve defitsiit on 3,8 miljardit krooni, mis on 1,6% Eesti sisemajanduse kogutoodangust. Riigi eesmärk on võimalikult kiiresti saavutada taas eelarve kulude ja tulude tasakaal. Hiljemalt aastal 2013 peaks riigieelarve kulud ja tulud olema tasakaalus, seisab valitsuse teates.

Riigi tegevuskulud on eelarves külmutatud. Lisaks tegi valitsus põhimõttelise otsuse, et palgad avalikus sektoris järgmisel aastal ei tõuse. Valitsus teeb riigikogule ettepaneku kõrgemate riigiteenijate ametipalkade jätkuvaks külmutamiseks kuni 2012. aastani.

Välistoetusi on 2011. aasta riigieelarves 15,5 miljardit krooni, mis on ühe miljardi võrra enam kui käesoleval aastal. Sellega seotud kaasfinantseerimisi on 1,3 miljardi krooni eest.

Välisvahendite osakaal tõuseb kultuuriministeeriumi eelarves 113,7%, kogusummas 344 miljoni kroonini. Enim toetatakse muuseumivaldkonda, ehitatakse ja renoveeritakse hooneid ning uuendatakse ekspositsioone. Välisvahendite kaasabil alustatakse Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitusprotsessiga ning renoveeritakse mitmeid teisigi mahukaid kultuuriobjekte. Nii arendatakse välja ka Meremuuseumi sadama- ja vabaõhuekspositsioon ning renoveeritud saab Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone.

Arvo Pärdi keskus saab tuleval aastal toetust neli miljonit krooni. Haridus- ja teadusministeeriumi eelarvest toetatakse 19 miljoni krooni ulatuses noorte laulu- ja tantsupeo läbiviimist ning eraldatakse vahendeid järgmisel aastal avatava AHHAA keskuse uue hoone tegevuskulude katteks.

2011. aastal kujuneb kaitse-eelarve suuruseks 1,9% sisemajanduse koguproduktist. Sellega tagatakse igapäevaste personali- ja tegevuskulude kõrval ka piisavad investeeringud vajaliku tehnika soetamiseks ja kasarmute ning harjutusväljade ehitamiseks.

Sisejulgeoleku valitsemisala 2011. aasta riigieelarve maht on kokku 3,8 miljardit krooni. Eesmärgiks on säilitada sisejulgeolekualane võimekus eelmise aasta tasemel. Siseministeeriumi valitsemisalas on suuremaks investeeringuks mitmeotstarbelise laeva soetamine. Laeva kogumaksumuseks on 518 miljonit krooni, millest 440 miljonit krooni kaetakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Valga päästekomando depoohoone ehitamine toimub Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi raames ning selleks on eelarves 7,5 miljonit krooni. Järgmisel aastal on plaanis rekonstrueerida ka Ida-Virumaa päästekomandode depoohooned. RKASi kaudu rahastatakse Jõhvi Politsei ja Piirivalveameti hoone ning Narva Politsei ja Piirivalveameti ühishoone rajamist.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile eraldati küberkuritegevuse vastase võimekuse tõstmiseks kokku 2,52 miljonit krooni. Selle eest juurutatakse muuhulgas vajalik IT süsteem, taotletakse FBI küberlaborite akrediteering ning võetakse tööle vajalikud lisaeksperdid. Lisaks luuakse välisvahendite toel Tallinna Tehnikaülikooli juurde küberkuritegevuse vastase võimekuse tõstmiseks rahvusvahelise kraadiõppe ja täienduskoolituse keskus.

Välispoliitika eesmärkide elluviimise seisukohalt on oluline välisesinduste võrgustiku tugevdamine saatkonnahoonetesse investeerimisega. Investeeringud suurenevad 2011. aasta eelarves võrreldes 2010. aastaga 249%. Tuleva aasta eelarves on investeeringuteks plaanitud 122,3 miljonit krooni. Välisministeeriumi olulisemad planeeritavad investeeringud on suunatud Pekingi saatkonnahoone rajamiseks ning Kiievi saatkonnahoone renoveerimiseks.

Peaminister annab 2011. aasta riigieelarve seaduseelnõu riigikogule üle järgmisel nädalal.