Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigihanked riigi teenistusse

    Toitlustusseadmetega tegeleva ettevõtte esindajana hämmastab mind riigihangete kord iga päevaga üha enam.
    Näiteks üks hankes osalemise kriteerium: edukas pakkuja peab olema viimase kolme aasta jooksul edukalt osalenud samaväärsel hankel! Kui esimesel hankel osaleda ei saa, kust tuleb siis teine või kolmas kord? Nii jääb näiteks meie tegutsemisalal automaatselt pakkuma vaid kolm ettevõtet.
    Kui hanke eesmärk on leida parim pakkumine parima hinnaga, siis miks ei tehta pakkujate ringi laiemaks?
    Me kõik soovime ju, et riigiasutused, näiteks koolid, saaksid parima hinnaga võimalikult kvaliteetse toitlustustehnika, mille ülalpidamiskulud oleksid mõistlikud. Kuidas seda teha nii, et hind oleks võimalikult soodne ja kvaliteet ei kannataks? Teame ju kõik, et tänases Eestis on edukas pakkuja see, kes loeb hankest välja võimalused, kuidas ära kasutada hankija võhiklikkust, pakkudes sihilikult vale toodet või lahendust. Kuidas olukorda muuta? Võtame toitlustusseadmete valdkonna, kus on praegu kuni viis tasemel toitlustusseadmeid pakkuvat ettevõtet.
    Minu ettepanek oleks järgmine: iga ettevõte nimetab ühe esindaja ning nii tekib nõukogu, kes nõustab hankekomisjoni inimesi hanke algusest lõpuni välja. Seda ka projekteerimise käigus.
    Praegu teeb kummalisel kombel 95 protsenti köögiprojektidest riigiasutustele üks ettevõte, kes hiljem tihti ka võitjaks osutub, sest paneb projekti ainult temale omased seadmed, nullides niimoodi konkurentsi. Nii ei saa projekti juba algusest peale ühele ettevõttele soodsaks kallutada, tekib aus ja terve konkurents. Nõukogu selgitab ühiselt välja vajaduse ning pakub arutelu käigus välja parima lahenduse. Nüüd on käes hetk, kus kõik pakuvad eelnevalt kokkulepitud lahendust maksimaalselt soodsa hinnaga. Nii ei saa petta riiki, kõik saavad võrdsetel alustel hankes osaleda ja selgub parim hind parima võimaliku kvaliteediga.
    Keerulisemate või suuremahuliste projektide puhul tekib ka kindlasti ühispakkumisi, mis tagavad riigi raha parima võimaliku kasutamise.
    See on end ise kontrolliv ja ohjav süsteem: ettevõtjad tahavad ise müüa ja kui kõik istuvad koos ühe laua taga, ei saa nad ka mingit jama ajada ja hankekomisjoni lollitada. Kõik ettevõtjad tahavad olla konkurentsis. Sama skeemi saaks kasutada teisteski valdkondades, mis kaotaks ära praeguse võhiklikkuse, ühte suunda kalduva ja kohati lausa lauslolluse mõõtmeid võtva hankekorralduse, mis riigihangetel reeglina esineb.
    Autor: Gert Laineste
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Poliitmuda lendab mis kole, aga tegelikult pole katki midagi
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Marek Kiisa nipid iduinvesteeringute valimiseks
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Neinar Seli: mul on praegu täpselt samasugune tunne nagu 2008. aastal
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Investeerimisplatvormi juht: rikkusest pole kasu, kui meil planeeti enam pole
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
Soomlastelt Mandatumi ostnud Invalda siseneb Eesti turule
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.