Mis häirib Eestis välisfirmasid?

Enim häirib ametkondade ebakompetentsus, korruptsioon ja raske ligipääs suhtevõrgustikele, ütles Saksa-Balti Kaubandus-koja juht Maren Diale-Schellschmidt.

Suures plaanis pole aga olukord kaugeltki mitte nii hull kui teistes endistes liiduvabariikides. Saksa-Balti Kaubanduskoja (AHK) konjunktuuribaromeeter näitab koguni, et 93 protsenti Eestis aktiivsetest Saksa firmadest oleks nõus Eesti uuesti asukohamaaks valima.  Ühtlasi on Eesti Saksa ettevõtja jaoks atraktiivsem kui teised Kesk- ja Ida-Euroopa riigid.

Eurole üleminek 2011 muudab Eesti välistele otseinvesteeringutele veelgi atraktiivsemaks, erandiks pole ka Saksa firmad. „Saksa ettevõtete kohese tulekuga arvestada ei saa, investeerimisvalmidus kasvab aja jooksul,“ ütles Äripäevale Saksa-Balti Kaubanduskoja tegevjuht Maren Diale-Schellschmidt.

„Põhiliseks eelduseks investorite tulekule jäävad usaldusväärsed ettevõtlust toetavad raamtingimused. Vastupidiselt mõnedele teistele arvamustele on need Saksa ettevõtjate arvates Eestis olemas. Probleemseks jäävad eelkõige läbikäimine ametkondadega, avalike konkursside tingimused ning juurdepääs riiklikele ja EL toetustele.“

Mis puudutab korruptsiooni ja sohitegemist avalikel konkurssidel, siis neid probleeme ei maksa üle tähtsustada – Diale-Schellschmidti sõnul ei ole see mitte ainult Eesti, vaid ka teiste Euroopa riikide probleem: „Oluline on see, et Eestis ei ole nii massiivset korruptsiooniprobleemi kui näiteks teistes endistes Nõukogude Liidu riikides. Pingutused ametiseisundi kuritarvitamise vastu võitlemiseks on viimastel aastatel vilja kandnud. Sama kehtib avalike konkursside kohta.“

Diale-Schellschmidt möönab, et avaliku sektoris asetleidnud kärped on mõjutanud Eesti ametkondade tegutsemise efektiivsust. „Tihti jääb riigiametnikel ja avaliku teenistuse töötajail taotluste hindamisel puudu vajalikust kogemusest – eriti mis puudutab keerukaid juhtumeid. Selle tulemuseks on kohati ülemäära kauakestvad protseduurid, mis eriti välismaistele ettevõtetele ja investoritele võivad tunduda ametkondliku suvana.“ 

Alahinnata ei saa ka tugevaid sotsiaalseid ja informaalseid võrgustikke, mis on nii Eestis, Lätis kui Leedus suurema tähtsusega kui paljudes teistes Euroopa riikides: „Välisettevõtjatele on seetõttu võrreldes koduturuga mõnikord raske leida kontakti nende võrgustikega, et siis omakorda leida ja kultiveerida kontakte kohalike ettevõtjate ja institutsioonidega.“

Autor: Katri Soe-Surén