• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Economist: Eesti on väike ja klannikeskne

    Viimased suured erastamised Eestis on näidanud, et välisinvestorid ei saa Eesti poliitikuid usaldada, väidab Šoti investeerimispankur ja blogija James Oates.

    Oatesi blogile pööras tähelepanu Economisti Eastern Approaches, mis refereerib James Oatesi kui “üht Balti riike paremini tundvat autsaiderit.” Economist: “Eestlased ja nende sõbrad peaksid pöörama tähelepanu tema teravatele märkustele Tallinna Vee kohtlemisele Eesti valitsuse poolt. Eesti on kaua olnud uhke oma laitmatu reputatsiooni üle mis puudutab korruptsioonivastaseid indekseid ja ettevõttesõbralikkuse reitinguid. …. Kuid nagu Oates märgib, see, kuidas Eesti on kohelnud suuri välisinvestoreid, on pisut räpane.”
    Economist tsiteerib edasi Oatesi blogi, milles viimane meenutab alustuseks Eesti raudtee erastamise läbikukkumist:
    “Ameerika investorid jäid jalgu mõjukatele Vene huvidele, mis piirasid nende osalust tulusal Vene kaubavedude turul. Kuid neil tuli võidelda ka Eesti poliitikute poolt seatud takistustega, kui korduvalt üritati muuta lepingute tingimusi, mille ameeriklased olid heas usus allkirjastanud. Osaliselt oli see ehk sellepärast, et mitmed Eesti poliitikud olid hakanud kahtlema raudtee erastamise headuses, kuid võimalik et see oli ka kuna nad olid põhimõtteliselt valesti mõistnud ettevõtmise iseloomu ja strateegiat.”
    Investeerimine lõppes Ameerika investorite süüdistustega Eesti valitsuse vastu. Samal ajal kerkisid mitmete poliitikute ja riigiametnike vastased korruptsioonisüüdistused, kirjutab Oates. Nüüd näib sama rida minevat ka Tallinna Vesi, jätkab Economist Oatesi tsiteerimist. 
    United Utilities on teinud Tallinna Vee viimiseks vastavusele rahvusvaheliste standarditega. “Kuid nüüd avaldatakse firmale poliitilist survet alandamaks hindu oluliselt rohkem, kui oli kokkulepitud erastamise tingimustes. Veelgi enam, firma usub, et Tallinna Vee vastu suunatud seadusandlust on muudetud – mis on täiesti meelevaldne. Firma on korduvalt nõudnud kohtumisi riigiametnikega ja need on korduvalt tagasi lükatud. Valitsus näib kohtlevat Tallinna Vett ja teisi investoreid ultimaatumi- ja mitte läbirääkimistepõhiselt.”
    Oates süüdistab “Eesti poliitilise süsteemi väikest ja klannilist iseloomu”, mis võib “välisinvestorite jaoks olla läbipaistmatu”. Ühtlasi viitab Oates faustlikele paktidele, milledele mõned poliitikud on läinud.
    “Terve vabaturumajanduse ja demokraatia aluseks on usaldus – ja investorid on leidnud, et nad ei saa mitte alati usaldada Eesti valitsust, et viimane ei murra või ühepoolselt ei muuda lepinguid, mille nad sõlminud on. Või et nad ei uuri põhjalikult tõsiseid süüdistusi, mis puudutavad ametiseisundi kuritarvitamist. Pole vahet, kas tegemist on korruptsiooni, põikpäisuse või lihtsalt ebakompetentsusega, tulemus on sama: tuntav kahju riigile.”
    Economist möönab – “et olla õiglane valitsuse suhtes, valijad on Tallinna Vee suhtes üsnagi kurjad hinnatõusu pärast. Poliitikud peavad oma valijaskonda kuulama. Kuid nad peavad ka selgitama, mis on reaalsus.” Economist leiab, et “erastamise algsed tingimused võisid olla liiga pehmed, ja korraline seadusega sätestatud järelevalve liiga nõrk.” Kuid sellele vaatamata – “Eesti võib leida et hind, mis tuleb maksta küünilise avaliku kohtuprotsessi eest kõrgeprofiililise investoriga on kõrgem kui ainult advokaaditasud ja kompensatsioonimaksed,” kirjutab Economist loo lõpetuseks.
    Autor: Katri Soe-Surén
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Konstantin Eggert: Ukraina-Venemaa sõjalise kokkupõrke võimalus pole ammu nii lähedal olnud
Kremlist lähtuv Ukraina vastu suunatud varjatud hoiatuste ja otseste ähvarduste hulk on tänavu ületanud viimase seitsme aasta jooksul tavapäraseks saanud piirid, kirjutab ajakirjanik ja Venemaa vaatleja Konstantin Eggert.
Kremlist lähtuv Ukraina vastu suunatud varjatud hoiatuste ja otseste ähvarduste hulk on tänavu ületanud viimase seitsme aasta jooksul tavapäraseks saanud piirid, kirjutab ajakirjanik ja Venemaa vaatleja Konstantin Eggert.
Pandeemia pani inimesed mängima
Pandeemia tõi endaga kaasa kojujäämise ja kojujäämine omakorda suure arvuti- ja mobiilimängude mängimise. Kuni kestavad üle maailma eri sorti piirangud muule meelelahutusele, lööb mängusektor aina uusi rekordeid – see on pannud investorid seni kerglaseks ja vähekaalukaks peetud sektorit tõsiselt võtma.
Pandeemia tõi endaga kaasa kojujäämise ja kojujäämine omakorda suure arvuti- ja mobiilimängude mängimise. Kuni kestavad üle maailma eri sorti piirangud muule meelelahutusele, lööb mängusektor aina uusi rekordeid – see on pannud investorid seni kerglaseks ja vähekaalukaks peetud sektorit tõsiselt võtma.
Energeetika ja puidutööstus vedasid tööstustoodangu kasvu
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted oktoobris 2,8% rohkem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Toodang suurenes energeetikas 11,8% ja töötlevas tööstuses 3,5%, vähenes aga mäetööstuses 39,7%.
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted oktoobris 2,8% rohkem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Toodang suurenes energeetikas 11,8% ja töötlevas tööstuses 3,5%, vähenes aga mäetööstuses 39,7%.
Synlabi erakordne aasta: käibe ligi kolmekordne kasv kahvatub kasumi kasvu kõrval
„2020. aasta oli kõike muud kui tavaline,“ kirjutab laboriteenuseid osutav Synlab Eesti oma aruandes ja seda kinnitavad ka ettevõtte numbrid.
„2020. aasta oli kõike muud kui tavaline,“ kirjutab laboriteenuseid osutav Synlab Eesti oma aruandes ja seda kinnitavad ka ettevõtte numbrid.