Mis saab pärast G20-t?

Nõrk dollar on kaasa toonud toorainete hinnaralli. Kulla hind jätkas kallinemist, tõustes 1,08%, 1344 dollarile untsist. Barrel toornaftat kallines ligi 0,6%, ületades taas 82 dollari piiri. Suurem osa tooraineid New Yorgi kaubabörsil jätkasid lahja dollari toel kallinemist.

G20 riikide finantsjuhtide koosolek on jaganud ka analüütikud kahte leeri, kus ühed loodavad vastu võetud otsustest stabiilsust valuutaturgudel ning teised omakorda leiavad, et valuutasõda pole kaugeltki veel läbi.

"On tekkinud lootus, et G20 tippkohtumise järel lõpetavad suurriigid odava valuuta tagaajamise, mis peaks lisama kindlust turgudele üle maailma," ütles IG Marketsi analüütik Chris Weston Bloombergile.

Samas leiab UniCrediti valuutastrateegia osakonna direktor Roberto Mialich, et tegu on kõigest "hapra vaherahuga". "Valuutasõda ei ole läbi," ütles ta. "Ülivaba rahanduspoliitika väljavaade ei kuuluta head dollarile, mis parimal juhul suudab enda nõrka taset lühiajaliselt säilitada."

Paistab, et esialgu on vaherahu saavutatud, kuid see ei pruugi osutuda elujõuliseks. Suure tõenäosusega jätkub dollari odavnemine, sest tippkohtumine ei peata veel USA Föderaalreservi rahatrükimasinaid, mis majanduse elavdamise nimel on üha hoogsamalt asunud dollareid trükkima. Seni kuni dollar odavneb, kallinevad suure tõenäosusega ka toorainete hinnad, mistõttu tasub investoritel enda positsioonid üle vaadata.