Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kes on pidur?

    Ettepanek: Lubada FIEdel, kelle aastakäive jääb alla 250 000 krooni, alternatiivse variandina minna üle lihtsustatud süsteemile, tegevusloamaksule. Et nad maksaks riigile iga kuu 1877 krooni ja see makse kataks kõik tema tulu- ja sotsiaalmaksuga seotud kohustused.
    Miks te sellise ettepaneku tegite?
    Vello Tamm: Viimase registrite muudatusega kadus Eestist 10 000 FIEt, me tahtsime, et ettevõtlusjulgus tagasi tuleks. (2009. aasta lõpuks pidid FIEd end äriregistrisse ümber vormistama, ca 10 000 jättis selle aga tegemata.)
    Valdo Kalm: See elavdaks kogu Eesti ettevõtlust, see hõlmab oluliselt rohkem inimesi kui ainult FIEd. Me nägime, et 10 000 ettevõtjat kukkus ära, ja hakkasime mõtlema, kuidas neid taas aktiveerida? FIE on ju ettevõtluses väga oluline.
    Kerly Lillemets: Teoreetikud räägivad, et kui võimaldada ettevõtjal olla aus, siis võidab nii riik ise ja võidab ka ettevõtja. Me tahaksimegi anda ettevõtjale võimaluse olla aus. Uskuge, nad tahavad olla ausad!
    Peeter Tammistu: Ja pange tähele, see litsentsitasu süsteem oleks FIEdele alternatiivne süsteem, mitte olemasoleva süsteemi asendus. See pole ju süsteemi muutmine, kes tahab, tegutseb vanaviisi edasi. Ja just see ettepanek on leidnud jürgenlikuimat vastuseisu kõikvõimalikel tasanditel! Riik võidaks sellest nii rahaliselt kui ka moraalselt. Jah, öeldakse, et mis ettevõtja see on, kes ei oska kahte tulpa kokku panna. Samuti öeldakse, et ettevõtjana tegutsedes saad osa sissetulekust ärikuludesse panna… Aga kas susserdama õpetamine on siis eesmärk?
    Ja isegi kui ka kõik 10 000 polnud tegutsevad FIEd, siis oma 9000 neist maksis kvartaalselt oma avansilisi makseid, selle raha (1436 krooni kuus × 9000 FIEt × 12 kuud - 155 miljonit krooni aastas, arvutan kiirelt) riik ju kaotas kohe! Kui riik muutis registreid, siis riik oleks pidanud ka automaatselt FIEd ümber kandma, mitte jätma seda FIEde enda mureks. See (litsentsitasu) oleks omamoodi kindlustus. Selle maksega olekski tal iga kuu kõik kohustused riigi ees täidetud.
    Kerly Lillemets: Selle alternatiivi kasuks räägib veel asjaolu, et mida enam soodustusi, seda enam viilitakse, et kui tekib maksusoodustusi, hakatakse maksudega trikitama. Mida lihtsam süsteem, seda enam makstakse makse.
    Valdo Kalm: Sa tahad öelda, et soodustused panevad nutikamalt mõtlema?
    Peeter Tammistu: Aga kas peab nutikust just sinna suunama, see on ju nagu energia jäävuse seadus, et energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise. Kui suunata nutikus pettusesse, siis õigesse kohta seda enam ei jätku. (Üldine naer).
    Rääkisite, et käisite seda ideed riigikogus rahandus- ja majanduskomisjoni ühisistungil tutvustamas. Miks teid kuulda ei võeta? Millised on vastuargumendid?
    Vello Tamm: Argumente poelgi! Nad ütlevad, et me lõhume süsteemi. Ei ole nii - see on üks lisavariant!
    Peeter Tammistu: Leedus ja Lätis see süsteem täitsa töötab.
    Kerly Lillemets: See on ju nii kallis, on tavaliselt üks argumente. (Hmm, 250 000 krooni aastakäivet tähendab veidi üle 20 800 krooni kuus ja sellest 1877 on ju vaid 9%! Võrreldes 21% tulu, 2,8 + 1,4% töötuskindlustuse ja 33% sotsiaalmaksuga on see ju köömes! Tõsi, praegused minimaalsed avansilised maksed on veelgi väiksemad, 1436 krooni kuus, kuid 400 krooni eest vabaned raamatupidamiskohustusest.)
    Vello Tamm: Eestis kipub ka nii olema, et kui enda sünnitatud laps ei ole, siis pead silitama ei kipu…, see on eestlastele nii omane suhtumine.
    Valdo Kalm sekkub: Ma tahan rõhutada, et me ei pretendeeri ainuaule, meile on tähtis, et asjad juhtuks, see 2. ettepanek on ju tegelikult Targa Eesti oma, me võtsime selle lihtsalt oma asjaks ka. (Kindlalt) Ja me läheme uuesti Toompeale neid asju läbi suruma.
    Vello Tamm: Loomemajandus oleks kohe taga, kunstnikud, lauljad. FIE on praegu ju kõige jõhkramas situatsioonis, terve elu vastutab oma naha ja karvadega ja pärast surma vastutavad tema pärijad.
    Peeter Tammistu: Meil on terve koolkond inimesi, eriti juriste, kes ütlevad, et FIEt pole üldse vaja, et hakaku kõik ettevõtjaks. Aga ettevõtte raamatupidamine on ju oluliselt keerulisem, see muutub kassapõhisest tekkepõhiseks jne. Pealegi, sa lood oma firma, kuid sa ei saa ju kohe haigekassakatet, sa pead ennast palkama.
    Ettevõtjal on esimesed kuud jube keerulised, ehk peaks ettevõtjapalgast rääkima?
    Valdo Kalm ja Peeter Tammistu justkui ühest suust: Me ei tahtnud langeda sellesse lõksu, et kuidas me hakkame riigi sissetulekuid vähendama, me ju teame, et riigieelarve on niigi pingeline.
    Valdo Kalm: Aga see on muidugi selge, et tööjõumaksud on Eestis väga kõrged. Ja me tahamegi diskussiooni neil teemadel. Ja see Targa Eesti ettepanek sotsiaalmaksu ülempiirist, praegune koalitsioon on minu teada selles asjas ühel meelel, mina usun küll, et veel enne valimisi tehakse see ära.
    Mis see riigile maksma võiks minna?
    Peeter Tammistu: Tark Eesti arvestas välja, et umbes 1,8 miljardit krooni oleks esimesel aastal kohe kadu. Kuid ekspordi tõusuga tuleks igal aastal 4-5 miljardit krooni tagasi!
    Valdo Kalm: Küsimus ongi selles, et kas juletakse võtta risk?
    Täpselt nagu ettevõtte tulumaksu kaotamisel?
    Valdo Kalm: Täpselt nii!
    Peeter Tammistu: Alul riigi tulud vähenevad, siis kasvavad. Kõige halvem polegi, kui tagasi lükatakse, kõige halvem on, kui edasi lükatakse!
    Vello Tamm: Aga te küsige nüüd poliitikutelt, otsustajatelt, mis nad ettepanekutest arvavad. Küsige, uurige - kes on pidur?
    Seda vana ideed on propageeritud usuga, et nii kaob raamatupidamiskohustus, aga tegu on sügava eksitusega. Küll aga otsime me võimalusi aruandekohustust lihtsustada.
    Lihtsalt ideena, et tekiks "alternatiiv" maksta vähem maksu, pole asjal väärtust. Jutuga "tulu- ja sotsiaalmaksuga seotud kohustustest" ignoreeritakse täiesti tõsiasja, et kulud pensionile, ravile jne on tolle miinimumtasemega tagatust palju suuremad ning need ju ei vähene. Eksperimentideks ei jäta puudujäägis eelarve ruumi.
    Nn nutikate töökohtade loomise ideed, kus sotsiaalmaksule seatakse ülempiir, on Reformierakond tõesti toetanud ja kirjutab ta ka programmi.
    Aga ärgem olgem utopistid, iga rakendus nõuab arvutusi. Ka kolme keskmise palga (ca 35 000 kr) kõrgusel lagi maksab üle 1 miljardi kõige tundlikumatelt eelarveridadelt, mis pealegi otse seotud rahvastiku vananemisega. Lae jutt tuleb sisustada eelarve võimalustega ning meenutada ka poliitilisi realiteete.
    Rahanduse tegelikud peaküsimused on eelarve defitsiidist ülejääki jõudmine, maksusüsteemi stabiilsus ning ambitsiooniks tööjõu maksukoormuse alandamine teostataval viisil.
    Lugedes nutust olukorrakirjeldust on mu küsimus, mitu protsenti palgakulu tolle laega alaneb - kas tõesti sõltub just tollest ja sellisele hulgale inimestele osaks saavast protsendist meie majanduse murrang?
    Ja allhanke alandamisest peaksime ammu üle olema, allhanget teeb kogu maailm ja kogu väärtusahel ei mahu ühessegi riiki, kusjuures meie positsioon ahelas on paranenud imerohtudest sõltumatult.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Poliitmuda lendab mis kole, aga tegelikult pole katki midagi
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Marek Kiisa nipid iduinvesteeringute valimiseks
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Neinar Seli: mul on praegu täpselt samasugune tunne nagu 2008. aastal
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Investeerimisplatvormi juht: rikkusest pole kasu, kui meil planeeti enam pole
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
Soomlastelt Mandatumi ostnud Invalda siseneb Eesti turule
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.