Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Seadustega Tallinna vastu?
Riigikogu 11. koosseis jääb kahtlemata ajalukku kohalike omavalitsuste, eriti Tallinna-vaenuliku õigusloome pärast.
Markantseimad näited on linnade ja valdade tulubaasi meelevaldne vähendamine koos käibemaksemäära tõstmisega ning Tallinna linnavolikogu liikmete arvu mõttetu suurendamine. Nüüd tahetakse kitsendada omavalitsuste õigust kaitsta oma elanike huve jäätmekorraldamise valdkonnas.
Valitsus esitas riigikogule riigihangete seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigi ja omavalitsuste ametkondade sisemist hanget ehk in-house-regulatsiooni kavatsetakse muuta nii, et omavalitsustel ei võimaldata edaspidi jäätmekäitlusega seotud teenuste ostmisel seda sisetehingu reeglit kasutada.
Nii Tallinn kui ka mitu teist omavalitsust on hakanud tõsiselt kaaluma jäätmeveo korraldamast oma jõududega. Üks võimalikest variantidest on munitsipaalettevõtte loomine. Miks? Näiteks on praeguseks jäätmevedajad Tallinna vastu algatanud kohtumenetluse 13st jäätmeveo piirkonnast tervelt 8s. Neist viies piirkonnas lõpevad novembris senised lepingud, mis tähendab, et seejärel võivad erafirmadest jäätmevedajad hakata küsima elanikelt teenusehinda nii, nagu heaks arvavad. Jäätmevadajate diktaadi tõttu on jäätmekonteinerite tühjendamise hinnad elanikele kuni kolm korda kõrgemad kui teistes linnaosades, kus linn on sõlminud korraldatud jäätmeveo lepingud. Munitsipaalettevõtte loomisega soovime tagada linnas ühtset, õiglast ja läbipaistvat hinda sõltumata elukohast. Analoogne kord toimib mitmes regioonis Soomes, Rootsis, Austrias ja teistes riikides.
Munitsipaalettevõtte loomise vajaduse on põhjustanud ka see, et palju kaebusi tuleb Tallinna keskkonnaametile jäätmevedajate halva töö kohta - kasutatakse valesid tariife, korraldatakse vedu öisel ajal, valatakse elanike korrektselt liigiti kogutud jäätmed veomasinas kõik ühtekokku jne. Omavalitsuste otsus leida sellele anarhiataolisele olukorrale alternatiivi kas või munitsipaalettevõtte näol, ajas jäätmevedajaid enda huvides seaduste muutmist tellima.
Vaid erafirmade huve esindav jäätmekäitlejate liit leidis kindla toetuse Reformierakonna kontrollitavas rahandusministeeriumis. Kusjuures seadusemuudatus jäeti tahtlikult kooskõlastamata nii keskkonnaministeeriumi kui ka omavalitsustega. Rääkimata sellest, et seadusemuudatusel puudub analüüs või vähemalt hinnang selle sellest tulenevate mõjude kohta.
Tellimustööna tehtud seadusemuudatus on koostatud eriti küünilisel argumentatsioonil - omavalitsustel ei lubata iseseisvalt enda haldusterritooriumi elanikele kvaliteetset, omavalitsusele tulu toovat ning elanikele soodsa hinnaga jäätmeveo teenust osutada, sest see vähendaks vastavate erafirmade käivet! Seda kinnitas üks eelnõu autoritest, rahandusministeeriumi juhtivspetsialist Kadri Teder, täpsustades, et see on suunatud just Tallinna vastu (Äripäev, 28.10).
Sellist eelnõu saab käsitleda väga üheselt eraettevõtete majanduslike huvide teenimisena kohalike omavalitsuste elanike arvel. Tegemist on aastas sadade miljonite kroonidega.
Riigihanke seaduse muudatuse eelnõu on jõudmas riigikogu saali. Mul on veel väike lootus, et pealinnavastane hullumeelsus valitseva koalitsiooni ridades lõpuks ometi vaibub ja rahvaesindajad ei mõtle ainult oma sponsoritele, vaid ka lihtkodanikele, kes usaldasid neile riigivalitsemise ja ootavad oma huvide õiglast kaitset.
Autor: Deniss Boroditsh