Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    EXPO peakomissar: pole vaja oma saavutusi häbeneda

    Toomas Tiivel vastas eile aripaev.ee lugejate küsimustele.
    Kas Expol osalemine oli edukas?
    Kuigi Eesti paviljoni külastas üle 2,2 miljoni inimese, ei mõõda me edukust arvu järgi, olulised on siiski kontaktid, mis tekkisid. Kaalukamaid ja suuremat ettevalmistustööd nõudvaid üritusi ja kohtumisi oli 184 EXPO tööpäeva jooksul ligi 200. Lisaks sellele külastas meie paviljoni ad hoc umbes 250 delegatsiooni, kes olid ametlikult teiste paviljonide külalised.
    Kui palju Expo peale raha kulus?
    Eesti investeeris 60 miljonit krooni. Sellega projekteeriti ja ehitati paviljon, loodi loovlahendus, värvati personal, valmistati ette programm ja delegatsioonide visiidid, korraldati näitused, vastuvõtud, seminarid jm. Soomlased said lubada endale 15 korda suuremat investeeringut EXPOsse.
    Mille vastu hiinlased Eesti puhul kõige suuremat huvi tunnevad?
    EXPO raames tulid selgelt esile järgmised valdkonnad, mis hiinlastele huvi pakuvad: logistika, biomeditsiin, haridus, IT, turism, kultuur. Hiina turg on Eesti jaoks väga suur siiani kasutamata potentsiaal. Eeskuju võiks võtta kas või Soomest.
    Mida hiinlased tahavad?
    Hiinlased on tiirutanud Eestis mitmete varade ümber. Küll sadam, küll lennujaam. Mingid tehased. Aga midagi pole tulnud. Kas tehingud pole tulnud seetõttu, et hiinlased soovivad liiga madala hinnaga liiga strateegilisi varasid üle võtta või polegi hiinlastel tegelikult ostusoovi? Mida nad tegelikult tahavad?
    Siin on eelkõige tegemist kultuuriliste eripäradega. Eestlased kuuluvad lääneliku ärikultuuri keskkonda, kus otsuseid langetatakse suhteliselt kiiresti, samas kui Hiinas ja kogu Aasias võtavad asjad rohkem aega - põhjalikult õpitakse tundma teist kultuuri, potentsiaalseid äripartnereid, kalkuleeritakse põhjalikult riske ja võimalusi. Alles siis tehakse otsus. Hästi iseloomustab hiinlaste arusaama ajast mu meelest järgmine lugu. Kui ühelt Hiina juhilt küsiti, kuidas ta hindab Prantsuse revolutsiooni mõju, vastas too, et sündmusest möödunud paar sajandit on liiga lühike aeg selle hindamiseks.
    EXPO-l loodud kontaktid võivad reaalseks koostööks kasvada heal juhul paari aasta perspektiivis.
    Kas EXPO raames Eesti ettevõtjad ka Hiinas käisid? Kui palju ja kas kasulikke kontakte ka sõlmiti?
    EXPOt külastas ligi 1000 inimest Eestist. Suuremad delegatsioonid olid transiidi- ja logistikaettevõtetel, turismifirmadel, kõrgkoolidel, teadusparkidel ja -firmadel ning kultuuriasutustel.
    Kas EXPO võiks kunagi ka Eestis toimuda?
    Eesti suurusest ja sellele vastavast infrastruktuurist johtuvalt ei veaks me nii suurt ja pikaajalist üritust välja. Kujutage ette pool aastat kestvaid olümpiamänge oma koduõuel!
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: tarneahelaid ootavad ees suured muutused
Ettevõtted muudavad oma tootmise asukohti – kas siis viies neid poliitiliselt sobivamatesse ja turvalisematesse riikidesse või lõpptarbijatele lähemale. Ent tarneahelate ümberkujunemine toimub aeglaselt ja selle mõju hakkab avalduma veelgi aeglasemalt, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Ettevõtted muudavad oma tootmise asukohti – kas siis viies neid poliitiliselt sobivamatesse ja turvalisematesse riikidesse või lõpptarbijatele lähemale. Ent tarneahelate ümberkujunemine toimub aeglaselt ja selle mõju hakkab avalduma veelgi aeglasemalt, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
ELMO näeb enda kaugjuhitaval tehnoloogial rakendust ka sõjatööstuses
Tallinna kommunaalameti igavene juht paneb ameti maha
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Soomlased ehitavad Helsingisse 400 miljonit maksva soojuspumba
Mereveest sooja tootmine, mida plaanitakse ka Tallinnas, saab Soome pealinnas peatselt tõeks: Helsingi sooja- ja elektritootja Helen plaanib 400 miljoni euro eest püstitada pealinna Salmisaarele tohutu mereveel töötava soojusvaheti.
Mereveest sooja tootmine, mida plaanitakse ka Tallinnas, saab Soome pealinnas peatselt tõeks: Helsingi sooja- ja elektritootja Helen plaanib 400 miljoni euro eest püstitada pealinna Salmisaarele tohutu mereveel töötava soojusvaheti.
Prokuratuur sõdib Ekspressi ajakirjanike trahvimise nimel riigikohtuni välja
Markantne kaasus, kus prokuratuur on veendunud, et ajakirjanikud peaksid kohtumenetlusest tehtavate lugude jaoks võimudelt loa saama, saab nüüd lõpplahenduse riigikohtus.
Markantne kaasus, kus prokuratuur on veendunud, et ajakirjanikud peaksid kohtumenetlusest tehtavate lugude jaoks võimudelt loa saama, saab nüüd lõpplahenduse riigikohtus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.