Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    EXPO peakomissar: pole vaja oma saavutusi häbeneda

    Toomas Tiivel vastas eile aripaev.ee lugejate küsimustele.
    Kas Expol osalemine oli edukas?
    Kuigi Eesti paviljoni külastas üle 2,2 miljoni inimese, ei mõõda me edukust arvu järgi, olulised on siiski kontaktid, mis tekkisid. Kaalukamaid ja suuremat ettevalmistustööd nõudvaid üritusi ja kohtumisi oli 184 EXPO tööpäeva jooksul ligi 200. Lisaks sellele külastas meie paviljoni ad hoc umbes 250 delegatsiooni, kes olid ametlikult teiste paviljonide külalised.
    Kui palju Expo peale raha kulus?
    Eesti investeeris 60 miljonit krooni. Sellega projekteeriti ja ehitati paviljon, loodi loovlahendus, värvati personal, valmistati ette programm ja delegatsioonide visiidid, korraldati näitused, vastuvõtud, seminarid jm. Soomlased said lubada endale 15 korda suuremat investeeringut EXPOsse.
    Mille vastu hiinlased Eesti puhul kõige suuremat huvi tunnevad?
    EXPO raames tulid selgelt esile järgmised valdkonnad, mis hiinlastele huvi pakuvad: logistika, biomeditsiin, haridus, IT, turism, kultuur. Hiina turg on Eesti jaoks väga suur siiani kasutamata potentsiaal. Eeskuju võiks võtta kas või Soomest.
    Mida hiinlased tahavad?
    Hiinlased on tiirutanud Eestis mitmete varade ümber. Küll sadam, küll lennujaam. Mingid tehased. Aga midagi pole tulnud. Kas tehingud pole tulnud seetõttu, et hiinlased soovivad liiga madala hinnaga liiga strateegilisi varasid üle võtta või polegi hiinlastel tegelikult ostusoovi? Mida nad tegelikult tahavad?
    Siin on eelkõige tegemist kultuuriliste eripäradega. Eestlased kuuluvad lääneliku ärikultuuri keskkonda, kus otsuseid langetatakse suhteliselt kiiresti, samas kui Hiinas ja kogu Aasias võtavad asjad rohkem aega - põhjalikult õpitakse tundma teist kultuuri, potentsiaalseid äripartnereid, kalkuleeritakse põhjalikult riske ja võimalusi. Alles siis tehakse otsus. Hästi iseloomustab hiinlaste arusaama ajast mu meelest järgmine lugu. Kui ühelt Hiina juhilt küsiti, kuidas ta hindab Prantsuse revolutsiooni mõju, vastas too, et sündmusest möödunud paar sajandit on liiga lühike aeg selle hindamiseks.
    EXPO-l loodud kontaktid võivad reaalseks koostööks kasvada heal juhul paari aasta perspektiivis.
    Kas EXPO raames Eesti ettevõtjad ka Hiinas käisid? Kui palju ja kas kasulikke kontakte ka sõlmiti?
    EXPOt külastas ligi 1000 inimest Eestist. Suuremad delegatsioonid olid transiidi- ja logistikaettevõtetel, turismifirmadel, kõrgkoolidel, teadusparkidel ja -firmadel ning kultuuriasutustel.
    Kas EXPO võiks kunagi ka Eestis toimuda?
    Eesti suurusest ja sellele vastavast infrastruktuurist johtuvalt ei veaks me nii suurt ja pikaajalist üritust välja. Kujutage ette pool aastat kestvaid olümpiamänge oma koduõuel!
    Autor: ÄP
  • Hetkel kuum
Olev Remsu: Eesti piir ja Hiina müür. Teeks äkki ise ühe leppe?
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Suur analüüs: üks vana strateegia aitab laisal investoril turgu edestada
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eesti 200 saab Tallinnas kaks abilinnapea kohta
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Julgeolekuohuks nimetatud inimõiguste teabekeskus lõpetas tegevuse
Aastaid kaitsepolitsei aastaraamatutes Kremli-meelsena ära märgitud venekeelne Inimõiguste Teabekeskus on kustutatud ja kogu keskuse tegevus lõppenud.
Aastaid kaitsepolitsei aastaraamatutes Kremli-meelsena ära märgitud venekeelne Inimõiguste Teabekeskus on kustutatud ja kogu keskuse tegevus lõppenud.