EXPO peakomissar: pole vaja oma saavutusi häbeneda

Toomas Tiivel vastas eile aripaev.ee lugejate küsimustele.

Kuigi Eesti paviljoni külastas üle 2,2 miljoni inimese, ei mõõda me edukust arvu järgi, olulised on siiski kontaktid, mis tekkisid. Kaalukamaid ja suuremat ettevalmistustööd nõudvaid üritusi ja kohtumisi oli 184 EXPO tööpäeva jooksul ligi 200. Lisaks sellele külastas meie paviljoni ad hoc umbes 250 delegatsiooni, kes olid ametlikult teiste paviljonide külalised.

Eesti investeeris 60 miljonit krooni. Sellega projekteeriti ja ehitati paviljon, loodi loovlahendus, värvati personal, valmistati ette programm ja delegatsioonide visiidid, korraldati näitused, vastuvõtud, seminarid jm. Soomlased said lubada endale 15 korda suuremat investeeringut EXPOsse.

EXPO raames tulid selgelt esile järgmised valdkonnad, mis hiinlastele huvi pakuvad: logistika, biomeditsiin, haridus, IT, turism, kultuur. Hiina turg on Eesti jaoks väga suur siiani kasutamata potentsiaal. Eeskuju võiks võtta kas või Soomest.

Hiinlased on tiirutanud Eestis mitmete varade ümber. Küll sadam, küll lennujaam. Mingid tehased. Aga midagi pole tulnud. Kas tehingud pole tulnud seetõttu, et hiinlased soovivad liiga madala hinnaga liiga strateegilisi varasid üle võtta või polegi hiinlastel tegelikult ostusoovi? Mida nad tegelikult tahavad?

Siin on eelkõige tegemist kultuuriliste eripäradega. Eestlased kuuluvad lääneliku ärikultuuri keskkonda, kus otsuseid langetatakse suhteliselt kiiresti, samas kui Hiinas ja kogu Aasias võtavad asjad rohkem aega - põhjalikult õpitakse tundma teist kultuuri, potentsiaalseid äripartnereid, kalkuleeritakse põhjalikult riske ja võimalusi. Alles siis tehakse otsus. Hästi iseloomustab hiinlaste arusaama ajast mu meelest järgmine lugu. Kui ühelt Hiina juhilt küsiti, kuidas ta hindab Prantsuse revolutsiooni mõju, vastas too, et sündmusest möödunud paar sajandit on liiga lühike aeg selle hindamiseks.

EXPO-l loodud kontaktid võivad reaalseks koostööks kasvada heal juhul paari aasta perspektiivis.

EXPOt külastas ligi 1000 inimest Eestist. Suuremad delegatsioonid olid transiidi- ja logistikaettevõtetel, turismifirmadel, kõrgkoolidel, teadusparkidel ja -firmadel ning kultuuriasutustel.

Eesti suurusest ja sellele vastavast infrastruktuurist johtuvalt ei veaks me nii suurt ja pikaajalist üritust välja. Kujutage ette pool aastat kestvaid olümpiamänge oma koduõuel!

Autor: ÄP