• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Iirimaa abipakett: 85 miljardit eurot

    Euroopa Liidu rahandusministrid jõudsid pühapäeva õhtul kokkuleppele Iirimaale 85 miljardi euro suuruse abipaketi eraldamises.

    Keskmine intressimäär laenult on Iiri valitsuse teatel 5,8% aastas, kui kogu raha korraga välja võtta. (Võrdluseks oli Kreekale kolmeks aastaks antud laenude intressimäär keskmiselt 5%)
    Abisummast panevad 67,5 miljardit eurot välja IMF ja Euroopa Liit - seda keskmiselt seitsmeks ja pooleks aastaks. 17,5 miljardit eurot tuleb Iirimaa riigikassa ja pensionireservidest.
    Eurogrupi juhi Jean-Claude Junckeri sõnul on laenusummast 50 miljardit eurot Iiri valitsuse vajaduste katteks, 10 miljardit on ette nähtud vahetuks abiks pankadele ning ülejäänud 25 miljardit eurot reserv puhuks, kui Iiri pangad peaksid vajama täiendavat rahasüsti.
    Abipaketi tingimusi arutanud rahandusministrite eesmärk oli saavutada kokkulepe enne Aasia turgude avanemist. Loodetakse, et abipakett Iirimaale suudab peatada kriisi leviku euroala ülejäänud suure võlakoorma all perifeeriariikidesse.
    Iirimaa madalat ettevõtte tulumaksumäära (12,5%) abipaketi tingimused muutma ei sundinud.
    "Laenuintress ei ole Iirimaale koormav ning abipaketiga pole Iirimaal vajadust järgmise kahe aasta jooksul võlakirju müüa," ütles Lloyds TSB Corporate Banki strateeg Charles Diebel. "Alati on küsimus usalduses ja sellest peaks piisama, et usaldus Iirimaa ja valitsuse võlakirjade vastu taastuks."
    Dublini KBC Bank Irelandi peaökonomist Austin Hughes arvas aga, et turgudele võib muret teha asjaolu, et arvestatava osa abipaketist paneb välja Iirimaa ise.
    Reedel kerkis Iirimaa kümneaastase tähtajaga võlakirjade intressimäär juba 9,2%-le.
    Suur osa abipaketi tingimustest põhineb Iirimaa enda läinud nädalal avalikustatud säästukaval, mis nägi nelja aasta jooksul ette kulude kärpimise ja maksude tõstmise kokku 15 miljardi euro suuruses summas, et vähendada eelarvedefitsiit aastaks 2014 3%-le SKPst. Praegu on see 12% (koos pankade päästmise kuludega 32%) SKPst. Iiri peaministri Brian Cowen ütles eile, et Iirimaa võib saada eesmärgi saavutamiseks aasta pikendust.
    Iirimaa plaanib riiklike pensionide külmutamist ning pensioniõigusliku ea tõstmist 68 eluaastale aastaks 2028. Samuti kärbib valitsus pensionäride maksusoodustusi ning vähendab 10% võrra avaliku sektori uute töötajate palku.
    Iiri abipaketi rahastamine:Iirimaa enda panus 17,5 miljardit eurot:
    IMF 22,5 miljardit eurotEuroopa Liit 45 miljardit eurotSellest
    EFSM 22,5 miljardit eurot (Euroopa finantsstabiilsuse mehhanism)EFSF (koos kahepoolsete laenudega) 22,5 miljardit eurot (Euroopa Finantsstabiilsusfond)
    EFSF jaguneb omakorda:
    EFSF (euroala) 17,7 miljardit eurotSuurbritannia 3,8 miljardit eurotRootsi 0,6 miljardit eurotTaani 0,2 miljardit eurot
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Kaarel Ots ennustab Tallinna Börsi indeksi tulevikku
Nasdaq Tallinna börsi juht Kaarel Ots teab kuupäeva ja kellaaja täpsusega, millal jõuab Tallinna Börsi indeks 10 000 punktini.
Nasdaq Tallinna börsi juht Kaarel Ots teab kuupäeva ja kellaaja täpsusega, millal jõuab Tallinna Börsi indeks 10 000 punktini.
Tehniline viga lükkas Tallinki reisi Turust Stockholmi päeva võrra edasi
Tallinki laeva Baltic Princess reis Turust Stockholmi lükkus tehnilise vea tõttu päeva võrra edasi, kirjutab Iltalehti.
Tallinki laeva Baltic Princess reis Turust Stockholmi lükkus tehnilise vea tõttu päeva võrra edasi, kirjutab Iltalehti.
Raadiohommikus: rikkaks aastal 2022. Aga ka sõjaohust
Reedeses hommikuprogrammis räägime edukast investeerimisest aastal 2022 ning julgeolekuolukorrast kaitseväe juhataja Martin Heremiga.
Reedeses hommikuprogrammis räägime edukast investeerimisest aastal 2022 ning julgeolekuolukorrast kaitseväe juhataja Martin Heremiga.