• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 01.12.10, 12:33
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

ELi abirahad FT luubi all

Briti majandusleht Financial Times on koostöös Uuriva Ajakirjanduse Bürooga luubi alla võtnud ELi regionaalabi toetuste kasutamise, mis moodustavad ligi kolmandiku ELi eelarvest.
Ajal, mil juba on alanud arutelud Euroopa Liidu järgmise eelarvekava üle ajavahemikuks 2014-2020 püstitavad ajakirjanikud küsimuse, kas regionaalabitoetuste kasutus täidab oma eesmärki, kas seda raha ei saaks kasutada otstarbekamalt ning kas uute eelarvekõneluste eel poleks paras aeg kogu see süsteem üle vaadata.
Uuringu käigus on koostatud ka ingliskeelne andmebaas, kus toetuste saajad näha on. Loodud andmebaasi saad näha SIIT.
Sealt nähtub, et abirahadest on lisaks väikestele ja keskmise suurusega firmadele, kellele need eelkõige mõeldud on, ammutanud ka mitmed maailma suurkorporatsioonid alates restoraniketist McDonald’s, mis on raha kasutanud personali tööoskuste edendamiseks Uppsalas, Coca-Colast, mis on selle eest tellinud muuhulgas koolituse Tallinna tehases, IKEA, H&Mi, IBMi ja suurte tubakatootjateni välja.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Raha on kasutatud ka tehaste ümberkolimiseks odavama kulutasemega riiki, ehkki abi kasutamise reeglid seda ei luba.
Terve nädala jooksul avaldatavas artikliseerias käsitleb FT teemat mitme nurga alt. Avaartiklis kirjutati, et kokku aastani 2013 eraldatud 347 miljardist eurost on tänaseks kasutatud vaid 35 miljardit. Osalt on põhjuseks bürokraatia, teisalt liikmesriikide raskused  kaasfinantseerimise leidmisega. Homme on luubi all pettused ja projektid, millest riskivad saada n.ö valged elevandid.
Kuidas on see võimalik, miks on järelevalve nii nõrk, küsib FT.
Leht tõdeb, et programm, mida on palju kiidetud Iirimaa ja Hispaania kiire arengu toetamise eest, kulutab tänasel päeval miljardeid eurosid aastas programmidele, mis ei täida enam toetuste algset eesmärki: muuta ELi vaesemad piirkonnad infrastruktuuriinvesteeringute, hariduse ja arendustegevusega jõukateks kogukondadeks.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 23 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele