• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Türgi käib kui kass omapäi

    Finantskriisi raputus on nendele maadele väga valus olnud ja sealt taastumine aeglane. Kuid Balkani fondid on vähemal või suuremal määral kujunenud hoopis Türgi fondideks. Türgi majandus ja aktsiaturg on tugevad mujal Balkani maades on vaikus.
    "Enamik Balkani riikide aktsiaturge on käitunud 2009.aastal nõrgalt, sest majandused ei ole veel suutnud kriisist taastuda," ütles Avaroni juhtivpartner Kristel Kivinurm-Priisalm. "Kuna majandustsüklis ollakse näiteks Baltimaadest maas, siis sarnane usu taastumine majandusse ja ettevõtetesse, nagu on aset leidnud Eestis, ei ole seal veel toimunud. Ainsaks erandiks on Türgi, mis on näidanud regiooni tugevaimat majanduskasvu ja see on kajastunud ka aktsiahindade tugevas tõusus käesoleval aastal."
    Balkani riikidest ei ole mööda läinud ka sündmused Kreekas, kuna kardeti, et Kreeka probleemid võivad nii kaubandussidemete kui ka pangandussüsteemi kaudu kanduda edasi.
    "Praeguseks on selge, et investorite esialgsed hirmud olid üle paisutatud," ütles Kristel Kivinurm-Priisalm. "Bulgaarias, mis on Balkani riikidest kõige tugevamini seotud Kreekaga, on teised pangad võitnud Kreeka pankadelt turuosa ja seega pole naaberriigi probleemid kogu pangandussüsteemile olulist mõju avaldanud. Samuti on suudetud kompenseerida väiksem eksport Kreekasse suuremate mahtudega teistesse riikidesse."
    "Balkani riigid (v.a Türgi) on endiselt rahvusvaheliste investorite huviorbiidist väljas, kuid võib arvata, et järgmisel aastal, kui sealne majandus peaks hakkama taastuma, suureneb ka investorite huvi ja kapital hakkab liikuma ka nendele turgudele (seda eriti keskkonnas, kus intressimäärad on väga madalad)," lausus ta. "Enamikes riikides on majanduse korrektsioon suures osas ära toimunud."
    "Tööjõukulu Balkani riikides on endiselt väga madal, olles 2-3 korda madalam isegi Kesk-Euroopa riikidega võrreldes, rääkimata võrdlusest Lääne-Euroopaga," ütles ta. "Tootmine Balkanil ja selle müümine Lääne-Euroopas on endiselt toimiv ärimudel."
    "Kui vaadata Balkani aktsiaturge (v.a Türgi), siis seal leidub endiselt hulgaliselt ettevõtteid, mille puhul hinnatase ei peegelda majanduse taastumist," seletas Kristel Kivinurm-Priisalm. "Balti riigid olid sarnases olukorras umbes aasta eest, ilmselt küll ei saa oodata Balkani riikidelt sama kiiret taastumist kui Baltimaades, kuid potentsiaal on seal sarnane."
    "Balkani väiksematel turgudel seevastu on olnud nii majanduses kui ka aktsiaturgudel virelemisaasta, sest tsükkel on seal suurematest turgudest maas ning ka taastumine võtab kauem aega," ütles SEB Ida-Euroopa aktsiatiimi fondijuht Alo Kullamaa.
    Välisinvestoreid on eemal hoidnud piiratud likviidsus väikestel turgudel, indeksitesse mittekuulumine ning Kreeka vahetu lähedus. tema hinnagul tunduvad aktsiate hinnad enamusel turgudel väga odavad ning edasine langusruum piiratud. Küsimus ei ole mitte kas, aga millal algab tõus. Kui majanduskasvu taastumine meelitab välisinvestorid tagasi, siis võivad börsid väga kiiresti liikuda."
    "Oleme Türgi suhtes keskmises perspektiivis ettevaatlikud, sest hinnatasemed on 2009. aasta kevade põhjadest toimunud ralli järel juba küllaltki kõrged," ütles SEB Ida-Euroopa aktsiatiimi fondijuht Alo Kullamaa.
    Sealset aktsiaturgu on toetanud reaalintressimäärade langus paari aasta tagustelt 10% lähedastelt tasemetelt negatiivseks, kuhu nad võivad jäädagi, kuniks keskpank intresse tõstma ei hakka. Enamus välisinvestoreid näib praegu uskuvat, et majandusliku normaliseerumise järel on riiki saabunud ka poliitiline stabiilsus, mida on vara järeldada.
    Majanduskasv on olnud sel aastal muljetavaldav, kuid reedel avaldatud III kvartal tõi väikese pettumuse. Tundub, et kuum raha on hakanud otsima atraktiivsemalt hinnatud alternatiive teistel arenevatel turgudel.
    "Börsidele tulnud kapitalivoogude osas eristuvad selgelt Türgi vs teised Balkani riigid (Bulgaaria, Rumeenia, Horvaatia, Serbia)," lausus Kivinurm-Priisalm. "Kuna Türgi on suur ja likviidne aktsiaturg ning majandus elavnes juba aasta tagasi, on Türki viimase aasta jooksul tulnud palju portfelliinvesteeringuid, mis on tõstnud nii aktsiate hinnatasemeid kui ka tugevdanud valuutakurssi. Teistesse Balkani riikidesse on välisinvestorite kapitalivood seni olnud tagasihoidlikud, kuna makromajanduses ja ettevõtete tulemustes pole toimunud veel olulist pööret paremuse poole - see peaks aga juhtuma järgmise 12-18 kuu jooksul."
    "Mis puutub Eesti erainvestorite investeeringutesse Balkani suunal, siis pigem peaks ütlema, et kui 2008-2009 pigem likvideeriti oma investeeringuid, siis 2010 on olnud väga vaikne ning Balkani suunal suurt toimetatud pole," ütles Kristel Kivinurm-Priisalm. "Ses mõttes on tegu uuesti veel "avastamata turuga" - nii Eesti erainvestorite jaoks kui ka rahvusvaheliste investorite jaoks."
    Huvitav on näha, kas fondijuhid vahetavad ratsud Türgist enne tõusu mujal teiste Balkani maade kasuks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Hirm kalli jõuluprae ees on pigem vaataja silmades
Hindade tõus on praeguses keskkonnas paratamatus, majandus kasvab ja kasvavad ka sissetulekud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Hindade tõus on praeguses keskkonnas paratamatus, majandus kasvab ja kasvavad ka sissetulekud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sendipidude nõutuim artist Rahakratt hullutab masse
Eesti üks armastatumaid rahablogijaid Rahakratt avaldas nipid, kuidas palka juurde norida, pangaonudelt laenuintressi alla tingida ja rotina vetsu minnes sealt miljonärina väljuda.
Eesti üks armastatumaid rahablogijaid Rahakratt avaldas nipid, kuidas palka juurde norida, pangaonudelt laenuintressi alla tingida ja rotina vetsu minnes sealt miljonärina väljuda.
USA sätib plaani, et takistada Venemaa sissetungi Ukrainasse
Ameerika Ühendriikide president Joe Biden valmistab ette samme, et Vladimir Putini juhitaval Venemaal oleks raske hõivata Ukraina, vahendab Reuters.
Ameerika Ühendriikide president Joe Biden valmistab ette samme, et Vladimir Putini juhitaval Venemaal oleks raske hõivata Ukraina, vahendab Reuters.
November oli Tallinna lennujaamale oodatust parem
Novembris läbis Tallinna lennujaama 164 126 reisijat. Võrreldes pandeemiaeelse tasemega on nõudlus alates märtsist järk-järgult taastunud, jõudes novembrikuus 68% juurde tavapärasest mahust. Regulaarlendude keskmine täituvus oli novembris 58%, teatas lennujaam.
Novembris läbis Tallinna lennujaama 164 126 reisijat. Võrreldes pandeemiaeelse tasemega on nõudlus alates märtsist järk-järgult taastunud, jõudes novembrikuus 68% juurde tavapärasest mahust. Regulaarlendude keskmine täituvus oli novembris 58%, teatas lennujaam.