16. detsember 2010 kell 4:44

Roheline kuld – investeering, mis ei kao

Investeering metsa ei nõua spetsiifilisi metsandusalaseid teadmisi või ise sae ja kirvega metsas rassimist. Võimalusi rohelisse kulda investeerida leidub omajagu.

Tõsi, Eesti jaekliendile mõeldud kohalike investeerimisfondide seast ei jää silma ühtki metsausku olevat fondi. Näiteks kui Swedbankil ja Nordeal on Rootsis-Soomes jaeklientidele mõeldud metsafondid, siis siinsetele klientidele neid ei vahendata. Küll aga hoiustavad osad kohalike pankade pensionifondid näiteks Limestone’i Estonian Timberland Fundi. See ainult Eesti metsamaasse investeeriv fond on aga mõeldud ainult professionaalsetele investoritele.

Küll leidub aga metsatööstusettevõtteid ja nende indeksfonde mujal maailmas, nii Skandinaavia, New Yorgi kui ka Londoni börsidel. Näiteks metsanduskontsern Stora Enso aktsiad on kaubeldavad nii Helsingi kui ka Stockholmi börsil. LHV kaudu saab osta aga Euroopa suurima eraõigusliku metsaomaniku Svenska Cellulosa üksikaktsiaid, samuti paigutada raha indeksfondi S&P Global Timber & Forestry Index Fund, mis investeerib USA, Kanada, Jaapani, Soome, Rootsi, Brasiilia jt maade metsa- ja paberitööstusettevõtetesse.

Rootsis leidub ka ettevõte Realfonder AB metsafond, mis investeerib Baltikumi metsamaasse. Fondi enda teada on tegemist ainsa jaekliendile mõeldud Euroopa Liidu metsamaasse investeeriva fondiga.

Üks n-ö klassikalisemaid võimalusi metsamaasse investeerida on aga ise metsamaad osta – näiteks riigilt. „Eesti inimene ise ei vali metsamaad oma „pensionifondiks“. Mina julgustaks küll inimesi metsa tulema ja ostma ka metsa mis ei ole veel raieküps,“ ütleb Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane. „Kui seda ka endal ei õnnestu ära kasutada, siis saab see „pensionifondiks“ lastele.“

Varblane ütleb, et metsa investeerides tuleb arvestada põhiliselt kahe väljaminekuga: maamaksu ja metsahoolduskuludega. Hoolduseks ei pea investor aga ise metsas tööd rassima, vaid selle teenuse saab osta piirkondliku metsaühistult ja sellise täisteenuse ostmine on Varblase sõnul ka garantiiks, et tehtud investeering alles jääb. Esialgu konsulteerib ühistu värsket metsaomanikku ja koostab metsamajandamiskava, selle maksab kinni riik.

Erametsaliit on loonud ka oma hoiulaenuühistu, mis võtab tagatiseks metsamaad. Varblase sõnul ei taha pangad seda teha, sest peavad seda ebastabiilseks tagatiseks, mille tuul või torm võib minema pühkida, aga hoiulaenuühistu näeb metsa teist külge – metsamaa on see, mis jääb, sest ta kasvab ka õnnetuse korral tagasi.

Varblane ütleb, et kui mõistlikult majandada, siis puidu juurdekasvust tekkiva puidumassi osalise müügi eest saab tasuda nii metsateenuste kui ka maamaksu eest. „Aga sellega tuleb muidugi arvestada, et normaalse inflatsiooni juures jäävad metsamaasse investeerimise marginaalid sinna 4-5% juurde,“ lisab Varblane.Vestman Grupi 20 000 ha metsaportfelli juhtiv Taavi Raadik on sama meelt – tema sõnul jääb metsainvesteeringu tootlus 3-4% juurde, mis on investeeringu pikaajalisuse kõrval teine miinus. „Plussiks on kindlasti see, et mets on roheline kuld. Metsa väärtus kasvab ajas pidevalt. Vähe, aga kasvab.“

Raadiku sõnul oleneb aeg, millega investeering end ära tasub, metsa koosseisust. „Kui investeering on küpsesse metsa, siis on võimalik investeering tagasi teenida kiiremini. Samas peab arvestama, et sellise metsamaa hind on ka kallim ja hiljem peaks arvestama kindlasti ka metsastamise kuludega,“ ütleb Raadik. „Miinimum investeeringu pikkus on viis aastat, mille eelduseks on, et esimesel viiel aastal saab raiuda esimese järjekorra raied ning pärast viit aastat metsamaa müüa.“

Raadik märgib, et ka Vestman Grupis on mõeldud oma metsafirma börsile viimise peale. „Aga need mahud ei ole sellised, mis börsile huvi pakuksid. Näiteks võiks RMK börsile viia, siis saaksid ka Eesti inimesed metsa investeerida.“

Tasub teada Metsatööstusettevõtteid ja -fonde

Claymore Global Timber (CUT) – metsatööstusettevõtete indeksfond New Yorgi börsil. 30% investeeringutest Ameerikas, 9% Soomes ning Rootsis.

iShares S&P Global Timber & Forestry Index Fund (WOOD) –  Londoni börsi indeksfond, mis Investeerib eelkõige paberi- ja puittoodete tootjatesse ning REIT tüüpi metsandusettevõtetesse. Kogu portfellist on u 8% Soome ja 6% Rootsi ettevõtetes, 46% Ameerikas.

Beacon Global Timber Index – koosneb saematerjali, paberimassi ja puidupõhiste tooteid tootvatest börsiettevõtetest.

The Dow Jones World Forestry & Paper Index – indeks hõlmab metsatööettevõtteid, metsapuukoole, saeveskeid ja mitmesuguste paberitoodete tootjaid, töötlejaid ja turustajaid.

Plum Creek Timber Company, Inc. (PCL) – REIT (Real Estate Investment Trust) tüüpi New Yorgi börsiettevõte, mis omab ja majandab metsamaid Ameerikas. Toodab saematerjali, vineeri, saepuruplaati ja saepuru.

Rayonier Inc (RYN) – samuti REIT ja noteeritud New Yorgi börsil. Kinnisvara ja metsamaa opereerija, kes toodab ka tselluloosikiudu.

Pope Resources, LP (POPE) – NY börsiettevõte, metsamajandamine ja -konsultatsioonid.

Autor: Kadri Bank, Silvia Kruusmaa

Hetkel kuum