Tänavuseks sisserände piirarvuks võib saada 1008

Mullu detsembri seisuga moodustasid Eesti alalise elanikkonna 1 158 479 Eesti kodanikku ja 185 122 pikaajalise elaniku elamisloaga välismaalast, mis on kokku 1 343 601 inimest. Tänavu oleks välismaalaste seadusest tulenevalt võimalik kehtestada sisserände piirarvuks maksimaalselt 1344.

Aastane sisserände piirarv on Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarv, mis ei tohi ületada aastas 0,1 protsenti alalisest elanikkonnast.

"Kolmel eelneval aastal on valitsus olnud sisserände piirarvu kehtestamisel seisukohal, et ei ole otstarbekas tõsta piirarvu seaduses ettenähtud maksimaalmäärani. Möödunud aastal, kui sisserände piirarvuks oli 1009, oli piirarvu täituvus 829," ütles siseminister Marko Pomerants.

See tähendab, et piirarv jäi kasutama 180 isiku võrra, märkis ta. "Seetõttu peame otstarbekaks kehtestada ka tänavu sisserände piirarvuks 1008," lisas minister.

"On olnud igasuguseid unelmaid rahva sissetoomiseks ja immigratsioonireeglite leevendamiseks, kuid tegelikkuses on saadud alati kehtestatud sisserände piirarvuga hakkama," kinnitas Pomerants.

Välismaalaste seaduse kohaselt ei arvestata sisserände piirarvu täitumise arvutamisel eestlasi, Eesti kodaniku ja Eestis elamisloa alusel elava välismaalase abikaasat, lapsi, vanemaid ning eestkostetavaid, kellele antakse elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase juurde.

Samuti ei arvestata välismaalasi, kellele antakse elamisluba õppimiseks, töötamiseks teadusliku tegevuse eesmärgil või lähtudes kaalukast avalikust huvist. Arvesse ei lähe ka välismaalased, kellele elamisloa andmine on põhjendatud ega kahjusta Eesti riigi huve ja kes asus Eestisse elama enne 1990. aasta 1. juulit ega ole pärast nimetatud tähtaega lahkunud elama mõnda teise riiki.

Ei arvestata ka Ameerika Ühendriikide ja Jaapani kodanikke ning välismaalasi, kellele on elamisluba antud, arvestades sisserände piirarvu täitumist, ja kes ei ole pärast seda lahkunud elama mõnda teise riiki.