Nordea: Eesti majandus kasvab sel aastal 4%

„Tugevale kasvule pöördub euroala majandus prognoosi kohaselt 2012. aastal. Eestil on õnne, sest meie peamiste kaubandusparterite majanduskasv püsib Euroopa kiireimate seas. Edasine investeeringute kasv Euroopas toetab ka meie eksporti. Prognoosime Eestile ligi 4% majanduskasvu nii käesolevaks kui ka järgnevaks aastaks“, ütles Nordea peaökonomist Tõnu Palm.

Tema sõnul on nii Põhjamaade kui ka Eesti taastumine kriisist toimunud oodatust kiiremini. Tööstussektori tugeva ekspordi toel kasvas Eesti majandus III kvartalis aastases võrdluses 5,0%, mis tähendab, et Eestil on õnnestunud maailmamajanduse kasvule pöördumisest olulist kasu lõigata.

Samuti toetab euro kasutuselevõtt usaldusväärsuse kasvu ja soodustab uusi investeeringuid, märgib Nordea Markets vastavaldatud majandusprognoosis Economic Outlook.

Head väljavaated ekspordi kasvuks püsivad, kuid laiapõhjalise majanduskasvu tagamiseks on senisest olulisem sisenõudluse elavnemine, sealhulgas  tootmisvõimsuste täiendamine ekspordi kasvu toetamiseks.

„Ootame tarbimise järk-järgulist taastumist, mida toetab kasvav tarbijate kindlustunne, töötuse alanemine ning kõrge säästutaseme taandumine,“  märkis Palm ning lisas, et riskitegurina võib tarbimist pärssida üha kiirenev inflatsioon.

Eesti III kvartali eksport jõudis 2008. aasta tipptasemeni, tehes tasa majanduslanguse-aegse ligi 25%-se languse. See viitab tootmisvõimsuste  kasvule eksportivas sektoris. On selgeid märke, et Eestile sarnase kõrgema ekspordi ja tööstustoodangu kasvuga kaubanduspartnerid (sh Põhjamaad ning Saksamaa) panustavad järgnevatel aastatel investeeringute kasvule. Investeeringud kasvavad eelkõige masinatesse ja seadmetesse. Peame oluliseks, et Eesti majanduskasvu tagamiseks taastub investeeringute kasv eeskätt eksportivas sektoris, märkis Nordea oma majandusprognoosis.  

Majapidamiste nõudlust piirab tööjõuturu nõrk olukord. Samas on positiivne tarbijate suhteliselt kõrge kindlustunne, töötuse vähenemine ning palgakasvu pöördumine kergele tõusule. Järgneval paaril aastal jätkab tööpuudus tõenäoliselt ühtlast vähenemist, samas kiiret paranemist pärsib lõhe tööjõu nõudluse ja pakkumise vahel. Oluliseks proovikiviks on pikaajalise töötuse vähenemine.

Globaalse majanduse riskiteguriks on kasvav inflatsioon, mis lisaks arenevatele turgudele mõjutab negatiivselt ka arenenud riikide tarbijat. Sarnaselt euroalale on Eestis oodata inflatsiooni kiirenemist, mida mõjutab suuresti energia, tooraine ning toiduainehindade tõus.

Nordea keskse stsenaariumi kohaselt õnnestub siiski aasta teises pooles inflatsiooni aastakasvu tempot alandada. Eesti puhul on täiendav risk, sest taastuvas majanduses võib tekkida sisemaine surve hindadele, kuid töötuse määra aeglane vähenemine ning euroala keskmisest tagasihoidlikum palgakasv piiravad hinnasurveid. Lähiaastateks ootame inflatsiooni kasvu  3% piirimaile.

Eesti ekspordile tuleb kasuks Venemaa kiire majanduskasv. Kuigi Venemaa II poolaasta majanduskasvu osas valmistas pettumuse põllumajandussektori üle 20% kokkutõmbumine, on majanduse hoog taastumas jõuliselt kasvavate investeeringute ja sisetarbimise toel. Kiire laenukasv, kriisitasemega võrreldes märkimisväärselt alanenud intressid ning reaalpalga kasv toetavad sisenõudluse kasvu. Eksporti veab oodatav nafta hindade kasv.

Kokkuvõttes lõpetas maailma majandus tervikuna 2010. aasta oodatust paremas seisus. Suvised ohumärgid majanduskasvu märkimisväärsest aeglustumisest ei realiseerunud ning asendusid edusammudega. See õnnestus saavutada ühelt poolt tänu USA ja euroala pragmaatilisele kasvule orienteeritud majanduspoliitikale ning teisalt tänu Aasia riikide kõrgele nõudlusele.

Selle taustal oleme 2011. aasta majanduskasvu prognoosi tõstnud, kuigi kasvule  töötavad vastu enamikus Euroopa riikides välja kuulutatud kokkuhoiumeetmed ning toorainehindade tõus. Seega näeme 2011 aastat üleminekuaastana, mil maailmamajanduse kasv võrreldes 2010. aastaga raugeb, et 2012. aastal uuesti kiireneda.